Kui täna õhtul teleekraanidele jõudva „Alpimaja" esimese osa lõputiitrid jooksma hakkasid, arvasin ma, et ERRi pressiesindaja oli mulle valetanud, et sarjal pikkust 55 minutit. Tuleb välja, et šedööver oli lihtsalt nii haarav, et aeg möödus lennates!
Lisaks põnevalt kirjutatud stsenaariumile ja osavale režissööritööle on „Alpimaja" trumbiks eksperdisilmaga valitud näitlejateansambel. Kui ma nägin Ivo Uukkivi hiljuti kodakondsus- ja migratsiooniametis tunniajases järjekorras ootavat, pidi mul suu lahti kukkuma, sest ma ei suutnud uskuda, et ta päris elus ei ole selline libekeel, nagu „Alpimajas", kes end kohe järjekorra ette oskaks rääkida.
Aga no kõige mõjusamana esineb ekraanil ikka Laine Mägi, kes kehastab dopingu tõttu olümpiakuldadest ilma jäetud Eesti ujujate treenerit. Näos ühtegi lihast liigutamata muudab naine oma hääle apaatsest usaldusväärseks või nukraks ja me usume tema matialaverliku pilku.
Just nimelt matialaverliku, sest kuigi sarjategijad võivad ise tagasi lükata kõik seosed „Alpimaja" ja Andrus Veerpalu dopingusaaga vahel, on need niidid liiga selgelt näha! Siinkirjutaja oli kohal kõikidel Veerpalu pressikonverentsidel ning sarjas nähtu tõi oma sarnasuselt lausa külmavärinad välja. Ainus probleem, nagu esilinastusel mu kõrval istunud fotograaf ütles, et ruumis oli liiga vähe piltnikke.
Ma pole väga tihti Eesti sarjade puhul tundnud, et ma ei malda oodata, et teada saada, mis järgmises osas juhtub, aga „Alpimajaga" loen ma juba päevi järgmise reedeni (ja mitte selle pärast, et siis algab nädalavahetus.) Tegu on sellise sarjaga, mida ei kardaks oma Ameerika sugulastelegi näidata!
Vaata eksklusiivseid kaadreid sarjast SIIT!
