Suur osa Nokia kontserdimajast täitus eile kutsutud külalistega, kuid müüki paisati ka 500 piletit, mille „tavainimesed" said tagasihoidliku 20 euro eest soetada, et tulla vaatama Eesti muusikaelu tähtsaimat õhtut.
Ausalt öeldes on mul inimestest, kes sellele raha kulutasid, kahju! Üks asi on lemmikmuusikute nägemine või mittenägemine, sest kuna lava sätiti pidevalt järgmise esineja grandioosse šõu tarbeks võtsid enamik auhinnasaajaid trofee vastu seljaga rahva poole.
Teine ja minu jaoks palju olulisem küsimus on aga etteasted ise. Viimasena lavale astunud Kukerpillid ütlesid seda vast kõige paremini: „Meil ei ole kahjuks kaasas noori ilusaid tüdrukuid ja suitsu, aga pillid on otse!"
Kurb on vaadata muusikuid suud maigutamas, samal ajal kui laul tuleb lindilt. Kuulata on muidugi hea, sest kõik on kliiniline ja klaar, aga ikkagi kurb.
Ja siis on need hetked, kui ka enam kuulata hea ei ole. Siin on teie ees Terminaatori laul Rakett nii nagu kuulsid seda eile saalisviibinud.
Kui hakati tegema otseülekandeid Eesti jalgpallimeistrivõistlustelt, kardeti, et nüüd, kui inimesed mänge telekapurgist näevad, jätavad need vähesedki pealtvaatajad staadionile tulemata. Jalgpallis näete iga mäng midagi uut ja see, mis toimub, on alati otse ja vahetu. Pigem võiks käimata jätta muusikaauhindadel, sest enam pole kindelgi, et muusika hästi kuulda on!
Kuidas asi telepurgist paistis?
Ahaa, nagu ma siit aru saan, Termikal polnud saalis heli. See on päris suur kala küll. Aga siit ei saa üldistada. Tähtis on show. Siin oli ridamisi vingeid hetki, Lemsalu auhinda kättesaamas Silvennoiselt, Termika acti idee/lavakujundus/valgusshõu, publik korduvalt püsti tõusmas ja moblaga "tulemasinat" tegemas näiteks.
Nagu gala tehniline produtsent Magnus Müürsepp on E24le öelnud, on EMA üheks põhieesmärgiks spetsiaalselt loodud, lavastuslike ja kõrgkvaliteetsete esinemis-actide võimaldamine/loomine, mida saab vahendada laiadele massidele kvaliteetse telesaate vahendusel, väärtustamaks eesti muusikuid.
Lavastuslikult/ideeliselt on tegu julge käekirjaga tehtud asjaga, et täita ülalnimetatud põhieesmärki. See on kõige tähtsam. Sama tiim tegi ürituse eelmine aasta, kas on meeles kuidas Koit Toome istus liikuva klaveri taga, Ott Lepland naerutas rahvast jooksutrenazhööri peal marssides ja Tanel Padar saabus lae alt?
Tom Vedur! Okeisha ja ahhaa on tore küll, aga isiklikult mina käin siin vaid Pautsi pärast. Kus on Katrin Pauts, ma küsin!? Egas ometi - ei julge kohe mõeldagi - tüdrukul käsi kipsis ole? Libedad ilmad... Igal juhul head paranemist!