Kes ikka jõulupühade ajal telekat vaatab? Eks vist ennekõike need, kellel pole jõuludega muud tarka peale hakata. Kes ei salli oma sugulasi või keda sugulased ei seedi. Vanatüdrukud ja -poisid, kes väldivad vanematekodu külastamist tüütute küsimuste vältimiseks. Need, kes lihtsalt jõuludest ei hooli ning võtavad süllesadanud puhkeaega kui iga teist.
Kuhu ennast liigitada, ei teagi. Õieti vist peaks kõigi kolme väite ette risti tõmbama. Jumal tänatud, tänavu põeb Eestimaa vist majandusbuumist kosumise järgset pohmakat, igatahes pole jõuluootusega peast segi mindud ja kaubanduskeskustes on saanud isegi täiesti normaalselt liigelda. Võib-olla on suuremal osal inimestest lihtsalt hea meel, et seekord ei tulnud jõulud valged - ehkki täna õhtul töölt koju kulgedes potsatas mu ninaotsale hõredalt valgeid helbeid. Eelmine tuumatalv tõi ühes lume ja jääga peamiselt vaid muret ja häda. Igavesel sügisel on oma plussid, vähemalt ei pea enam pühadele hirmuga vastu minema, kas kodul katus püsib ja ega räästast purikat pähe saja.
Pakkisin juba asjad, et pühadeks maapagendusse põgeneda ja uurisin lootusrikkalt telekava. Äkki on tänavu siingi juhtunud jõuluime ja näidatakse mõnda jõulufilmi, mida ma poleks veel kümme korda näinud. Aga nagu ikka - reede õhtul seisab Kanal 2 real igihaljas "Politseiakadeemia", TV3 sekundeerib "Visa hingega". Laupäeval annab Kanal 2 rohkem lootust, sest filmi "Fred Claus: jõuluvana vend" ees seisab "teleesilinastus". Suure tõenäosusega on tegu filmiga, mida ma polegi varem näinud ja Vince Vaughni tegelaskuju, jõuluvana sandi iseloomuga vend, kes peab Jõulumaal ausalt tööd rügama kukkuma, tõotab olla päris muhe. Loodetavasti leian lõpuks midagi, mis suudaks konkureerida minu senise jõuluaegse tippelamuse, "Vastiku vanaga", mille peakangelasest jõulumees on lastevihkajast alkohoolik.
Pühapäeval jätkab TV3 "Visa hingega", Kanal 2 pakub "Benjamin Buttoni uskumatut elu", mille ees samuti - tõepoolest üllatus! - seisab märkus, et tegemist on teleesilinastusega. Ilmselt on vähemalt ühes kanalis saabunud kauaoodatud jõuluime ja ei näidatagi vaid sada aastat nähtud tükke. Äkki on jõuluvana siiski olemas ja mõne minu roppustest kubiseva tigekirja kätte saanud?
Õnneks või õnnetuseks ei jää klassika austajad omast siiski ilma, iga-aastased must-be`d "Üksinda kodus" on kavas täitsa olemas, samuti "Pöörane jõulupuhkus", "Nuhtlus nimega Dennis", "Kuidas Grinch jõulud varastas", "Mr.Bean: täitsa lõpp film" ja, kui ropendavad napsininadest jõuluvanad kõrvale jätta, minu isiklik soosik ilusate ja maagiliste jõulufilmide hulgast - lummav animatsioon "Polaarekspress".
Oma jõuluõudust, Bridget Jonesi filme ma seekord Eesti kanalite kavas ei silmanudki. Elu on niigi piisavalt jube, ebaõiglane ja tulvil eraelulisi katastroofe, ei ole vaja seda veel ekstra inimesele nina alla hõõruda. Jõulud olgu siiski imede ja libategelikkuse aeg.
Õnn, et tänu digilevile on olemas kanalid, mis jõule ei tunnista - kui piparkook suus keerama hakkab ja aisakellad läilaks muutuvad, saab end sättida Fox Crime`i lainele, kus iga päev on argipäev, tulvil kosutavat kuritegevust.
Kuid kõige tõenäolisem, et ise võtan saabuval jõuluajal siiski hoopis raamatu nina ette kapi otsas kõrguvast lugemist ootavast kuhilast. Minu jaoks on jõulud alati olnud sissepoole vaatamise püha, rahulik endagaolemise aeg, mida ma ei soovigi jagada terve hulga sugulastega, keda ma peaaegu ei tunnegi. Ma ei ole siiski Grinch. Ma ei ole kellegi teise jõule varastanud, kaitsen vaid kiivalt enda omi. Mu jõulud kuuluvad mulle.
Täiuslikku jõuluraamatut on pealegi palju kergem leida kui täiuslikku filmi.
Märkasin seda juba möödundkorra Seksi Ja Linna teemas. Ega minagi teab-mis-tegija ole, lapsepõlves vaid mingi Miami Vice ainult... "Mu jõulud kuuluvad mulle?" Tugev!