Hannes Võrno telekarjäär on pärast "Kreisiraadio" ja TV3 miljonimängu lõppu aina allamäge käinud. Imselt on pettunud nii mees ise kui ka teda viimati palgalehel pidanud Kanal 2, sest pärast mitut aastat otsimist ja katsetamist päris õiget formaati Võrnole ei leitudki. Neid püüdeid läbikukkumisteks nimetada oleks ebaõiglane, sest kuigi reiting pole olnud hiilgav, on see siiski olnud rahuldav. Aga kui keegi üritab väita, et just sellist tulemust oodatigi ja "rahuldav" on hea küllalt, siis pole mina küll nii naiivne, et uskuma jääda. Loomulikult lootis kanal Võrnost masside alistajat ja telejaama lipukandjat, sama sirgeselgset ja silmatorkavat nagu Võrno etteasted võidupühaparaadil.
Kuluaarides sosistatakse müstilisest palganumbrist, mis võrduvat mõnegi saatesarja kogueelarvega. Ilmselt oleks neid juttegi täie tõe pähe võtta sula naiivsus, aga liiga väikest palka tõenäoliselt ei küsinud.
Mis juhtus? Kas Eesti televaataja ei väärinud Võrnot? Või vastupidi - kas Võrno ei läinud Eesti televaatajale korda? Esitatagu küsimust, mispidi tahes, vastus on ju ikka üks ja sama - Võrno aura ei osutunud kaugeltki nii võimsaks, et sellega tervet saadet käima tõmmata. Kui teemad ega persoonid ei erutanud, jäi ka saade kaugeks ja võõraks nagu juhtus mammutjutusaatega "Hannes Võrno Q". Kui teema erutas nagu praeguse hooaja "20 aastat hiljem" puhul, tuli ka vaataja ligi.
Arvatavasti on tõde lihtne - Võrno lahkus, sest lepingu tähtaeg sai ümber ja kanal ning võib-olla ka Võrno ise ei näinud enam mõtet samas vaimus jätkata.
See kõik tõestas minu jaoks lõplikult, et pärast Urmas Oti lahkumist ei ole Eestis esile kerkinud ühtki saatejuhti, kelle puhul tõmbaks televaatajat nagu kärbest meepotile ainuüksi saatejuhi nimi. Keegi neist pole n-ö persoon iseeneses. Ei ole mitte kedagi, kes võiks hiilata omanimelise jutusaatega. Ainus, mis loeb, on saate sisu. Kui saade televaatajat huvitab, siis küll sellele ka juhi leiab.
A see, et pole ühte massiivset liidrit saatejuhtide seas, äkki see on seotud selle ajavaimuga, mis väljendub näiteks sotsiaalmeedias ja millega telel tuleb maid jagama hakata (üks ei pea siiski teist välistama). Nagu ütles 10 aastat kuni 2001. aastani NASAt juhtinud Daniel Goldin moodsaaja stiili kohta: Kiiremini, odavamalt, väiksemalt, paremini
Karramba!
Kas just töökas Urmas Ott oma epateerivate intervjuudega, ei tea! Teatud avangardsuses kindlasti. Aga on teisedki olnud (ja on) tegijad, kes oma nime auditooriumisse söötnud. Selliseid kuulatakse kui arvamusliidreid.. Vladimir Pozner, Larry King, Valdo Pant. Et saada samasuguseks, tuleb (tele)tööd mitte niisama teha, vaid elada seda kui omaenda elu.
Ei ole siin maailmas nii, et teen mingi sigadusega rasket raha ja siis , pööran elule uue lehekülje ning elan õige mehena edasi.
Aga kui Võrno oleks õppinud veel rohkem intervjueeritavaid kuulama, siis oleks muidugi ta televaatajate vaieldamatu lemmik olnud. Aega ka ei antud ju , et Võrno oleks veel selliseid saateid teha saanud ja võibolla mõni kadetses veel ka ja tuli ju pööre teha. Ma saa temast aru, aga Võrno sobib saatejuhiks - ta on leidlik, kohe kohanev, huumoritajuga, arusaaja jne. ja mida siis veel ühel saatejuhil vaja. Nii et KAHJU!