Lõpuks ometi süvakultuur, mille peale ma naersin (3)

Eile lugesin Elu24-st uudist, et Kanal 2 alustab luuleminutitega. Ehmusin koledasti, sest seda ei oleks ma sellest mansaftist iialgi kahtlustanud. Ka portaali kultuurilembene lugejaskond oli šokis, kirjutati: kui tahate parodeerida ETV luuleminuteid, siis ei tulnud välja.

Olles avanud Reporteri veebilehel ühe klipi (selle, kus seebiseriaali-häälel Andres Liivakul oli peakatteks sensuaalse lillemustriga kastrul), ohkasin kergendustundega: viimaks ometi on keegi Eesti telemaastikul hakkama saanud peaaegu võimatuna tundunud ponnistusega - saada maha naljaga, mis ka mind naerma ajab. Kahtlustan siin telekanali kultuurikorüfee Ivar Vigla karvast kätt, aga ei saa ka liiga kindel olla.

Tunnistan - ikka jälle häbiga nagu enamik mu ülestunnistusi - et olen naernud ka ETV luuleminutite peale. Mitte et oleksin seda kultuurisaadet kunagi sihilikult vaatama istunud, vaid paramatult läheb pilk peale, kui kultuur on paigutatud otse mu lemmikseriaalide ette. Seega ei ole ma ilmselgelt luuleminutite sihtrühm ja see, et need mind naerma ajavad, on kahtlemata taunimisväärne. See on naer läbi pisarate! Eriti hirmus, kui itsitus tikub peale, nähes tontlikult hämaras ruumis kärsitult nihelemas noort inimest, kelle kalbeilt palgeilt peegeldub kogu maailma valu. Murtud häälel teatab vaevatud noor, et mitte millelgi pole mitte mingisugust mõtet ja tema on ainuke, kes sellest aru saab. Televaatajale kangastub, et ta on sattunud vaatama "Blairi nõiafilmi" paroodiat. Mõnikord meenub neid minuteid jälgides ka Wismari haigla juhtkonna hädakisa, et riik ei tihka abivajajate raviks enam raha anda.

Luuletusele järgneb veel omakorda luuletus, vabavärsis rida nimesid, kes kõik selle paariminutilise saate tegemisel kaasa lõid. Õieti kulutabki selle rivi kuvamine kaks kolmandikku luuleminutite eetriajast, seega on kahtlemata tegu süvakultuuri suurprojektiga ja minul veel kolmekordne häbi, et naer on peale tikkunud. Mul on vist midagi viga.

Rõõm oli tõdeda, et Kanal 2 luuleminutite juures oli tiitrites märgitud veelgi rohkem inimesi. Ennast oli lausa ületatud, sest nimesid oli minu meelest isegi rohkem kui ses asutuses töötajaid. Sellepärast kahtlustan, et hitlerlike juhtimismeetodite poolest tuntud Vigla sundis mõnda alluvat tegema lausa kolme või enama inimese töö. Et aga vältida tööinspektsiooni trahvi, pidi üks ja sama töötaja erinevaid ülesandeid täitma erinevate varjunimede all. (Antud juhtimisvõtte kasutamist olen sageli kahtlustanud ka ETV puhul, sest see asjapulkade rivi on ju kõhedusttekitavalt ebareaalne. Arvatavasti, kui lähemalt uurida, ei olegi pooli kirjapanduid päriselt olemas - ma veel uurin seda asja, oodatagu tööinspektorit!)

Soovitan kõigil kähku Reporteri kodulehel ära käia ja kultuurielamusest viimast võtta, sest miski ütleb mulle, et see projekt kaua ei kesta. Eriti nüüd, kus Rein Langist on saanud kultuuriminister.