Gerd Kanter läheneb jõudsalt enim tiitlimedaleid võitnud Eesti sportlaste tipule. Kas saab temast esimene kümme autasu võitnud atleet?

Siinkohal medalirikkamad sportlased (arvestatud vaid neid, keda pärjatud ka sinimust-valge lehvides), kusjuures tärniga märgitud on oma koha tabelis saavutanud mööndustega: Erki Nool on olümpiaalal ehk kümnevõistluses võitnud vaid 4 medalit, Indrek Pertelsoni neli ja Martin Padari kolm autasu on saadud judo absoluutkategoorias, mida samuti olümpiamängude kavas ei ole.

Andrus Veerpalu kaitsetiim on saatnud meediale mitu artiklit, mis räägivad, kuidas ameerika jalgpalli liiga NFL mängijate ametiühing NFLPA ei soovi kasutusele võtta WADA kasvuhormooni testi, sest sel polevat piisavalt teaduslikku tõestust.

Kõik on õige, NFLPA juristid viitavad samadele teadlastele kui Veerpalu kaitsjad ja räägivad analoogset juttu: WADA ei esita testi valideerimise ega muid materjale.

Esmalt taustast. NFL leppis kollektiivleppe allkirjastamise eel ametiühinguga kokku, et mängijad lasevad teha esmakordselt vereteste, kust hakatakse otsima vaid kasvuhormooni - ameerika jalgpallurite seas enim levinud dopingaine - tarvitamise jälgi. Kusjuures põhihooajal võib teha piiramatu arvu võistlusväliseid ehk juhuslikke teste, lisaks testitakse sportlasi mängupäeval.

Vähem kui ööpäev enne kollektiivlepingu allkirjastamist teatasid NFLPA juristid, et kasvuhormooni test on kahtlane. Leping küll allkirjastati, kuid selle antidopingu osas jätkatakse läbirääkimisi. Kui üksmeelele ei jõuta, jäävad kehtima eelmise lepingu tingimused ehk kasvuhormooni ei testita.

Nüüd teisest vaatevinklist.

USA Antidopingu Agentuur ja WADA on pettunud, sest NFLPAd nõustanud teadlased ei leidnud kasvuhormooni testis vajakajäämisi, küll aga juristid. Ka olevat NFLPA saanud kõik dokumendid, mida soovis, lisaks olid WADA teadlased valmis vastama kõigile küsimustele, kuid ühtki küsimust ei esitatud.

Ajaleht NY Daily News väidab kindlatele allikatele tuginedes: «NFLPA sai ühtäkki aru, et tegutses liiga ennatlikult. Nüüd üritatakse lihtsalt aega võita, et mängijad saaksid hooajaeelse kasvuhormoonikuuri läbi teha.»

Aga mida arvavad pallurid ise? Mängijate esindaja, Pittsburgh Steelersi Ryan Clarki sõnul polevat neil antud testi vastu midagi, ent kus on kinnitus, et verd kasutatakse vaid kasvuhormooni leidmiseks, mitte aga muu info hankimiseks?

Clarki tiimikaaslane Troy Polamalu lisas, et vereproovist saadud kõrvaline info võib kahjustada mängija tulevikku, kui on vaja sõlmida uus leping.

NFL soovib kollektiivlepingu antidopinguosa koos kasvuhormooni testidega sõlmida enne hooaja algust ehk 8. septembrit. Kui nii läheb ehk NFL peab kasvuhormooni testi siiski pädevaks, läheb Veerpalu kaitsjatel raskeks. Vastasel korral saavad kaitsjad tugeva argumendi enda kasuks.

Ootame arbitraažikohtu otsust.

Kellelt ja mida oodata täna algaval korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril? Tänamatu ennustus- ja hindamistöö tulemus on siin - 24 osalejat alagruppide kaupa eeldatavas pingereas. Kuigi juba ette võib kindel olla ühes - üllatused on siia kindlasti sisse kodeeritud.

NB! Igast alagrupist pääseb vahegruppi kolm paremat. Kuueliikmeliste vahegruppide neli esimest pääsevad veerandfinaali.

A-grupp
Hispaania | Kõik oma parimad mehed eesotsas vendade Gasolide, Rudy Fernandezi, Ricky Rubio ja Juan Carlos Navarroga kokku saanud tiitlikaitsja on turniiri suursoosik, kellest räägitakse juba kui võib-olla et kõigi aegade parimast meeskonnast, mil pole nimeks USA. Kui Euroopa Dream Teamist. Raske vastu vaielda, aga piisab ühest libastumisest vales kohas ja need jutud võib korstnasse kirjutada. Arvestades, et mullu MMil saadi veerandfinaalis kõrvetada, ollakse tänavu ilmselt aga ootamatusteks paremini valmis.

Leedu | Kodune turniir, mullune MM-pronks, Šarunas Jasikeviciuse ja Rimantas Kaukenase naasmine, Jonas Valanciunase tähelend on korvpalliusklike leedulaste ootused taevasse kruttinud, Linas Kleiza puudumine raske trauma tõttu ja kesisevõitu esitused kontrollmängudes (välja arvatud võit Hispaania üle) küllap aga ka kainestavalt mõjunud. Kodus on Leedu kindlasti võimeline milleks iganes, aga Kleiza puudumine on valus hoop - Leedul pole enam kindlat 15 punkti meest, samuti on neil karjuv tühimik äärel. Nagu näitasid kontrollmängud, on ka kolmeste tabamine ja tagameeste punktid probleemne teema. Arvestades sattumist ilmselgelt tabeli tugevamale poolele (veerandfinaali pääsemiseks tuleb olla A- ja B-alagrupi meeskondade seas nelja parema hulgas) on võimalik võimsalt triumfeerida, aga ka haledalt põruda.

Türgi | Aasta pärast muljetavaldavat esitust kodustel maailmameistrivõistlustel on Türgi selle suve kontrollmängudes näidanud end üsna kohutavast küljest, kuigi koosseis näib paberil sama uhke nagu aasta tagasi. Või uhkemgi veel - trauma tõttu puudub küll Semih Erden, meeskonda täiendavad aga värske NBA-mees Enes Kanter ja Sloveenia koondise esindamisest Türgi kasuks loobunud Fenerbahce üks liidreid Emir Preldzic. Üks oluline muutus siiski veel - legendaarse Bogdan Tanjevici asemel on treeneripingil Orhun Ene. Kes näinud, kirjeldavad Türgi seniseid selle suve mänge kui üsna tujutuid.

Suurbritannia | Britid on näidanud viimastel aastatel tohutut arengut, tõusnud üles B-divisjonist, olnud kahe aasta tagusel EMil lähedal Hispaania autilöömisele, mänginud suurepäraselt mullusel valikturniiril. Bullsi täht Luol Deng ja Euroliigas hiilgava hooaja teinud Joel Freeland muudavad britid tänavugi üllatusvõimeliseks. Tõsi, viimane kontrollmäng - suur kaotus Lätile - tundus imelik, ning kahe aasta eest lauas valitsenud Pops Mensah-Bonsu jätab kindlasti jälje.

Poola | Kaks aastat tagasi pääsesid poolakad kodusel EMil 12 hulka, ent maa kahe parima korvpalluri Marcin Gortati (probleemid kindlustusega) ja Maciej Lampe (vigastus) puudumine ning ülikõvasse gruppi sattumine garanteerib, et seekord sama ei kordu.

Portugal | Kolme aasta eest Eesti mudaliigamängudele tõuganud Portugal pääses viimase meeskonnana finaalturniirile ja võib 24 osalejast vabalt ka nõrgim olla.

B-grupp
Prantsusmaa | Tony Parker on tagasi, Joakim Noah on esimest korda koondise särgis ja ootused Prantsusmaa kohal jälle laes - kas äkki nüüd suudetakse enamat kui Parkeri-ajastu senine parim koht, 2005. aasta pronks? Hispaanialt saadud keretäiega alanud kontrollmängud on igatahes näidanud tasast arengut. Atleetlikkuselt ei võistle Prantsusmaaga keegi.

Serbia | Paljudel Serbia koondislastel on selja taga kehvavõitu klubihooaeg, kuid faktiks jääb, et Dušan Ivkovici taktikepi all jõudis Serbia erakordselt võidukas põlvkond kaks aastat tagasi EMil hõbedale ning mullu röövis vaid kohtunike valeotsus neilt koha MMi finaalis. Viimase hetke vigastus võttis Serbialt põhiääremängija Novica Velickovici, aga niivõrd ühtlases meeskonnas ei pruugi ühe mehe puudumine väga suur löök olla. Kui ta nimi just Teodosic või Krstic pole.

Saksamaa | Värske NBA finaalseeria väärtuslikem mängija Dirk Nowitzki on tagasi koondises esmakordselt pärast 2008. aasta Pekingi olümpiat, lombi tagant kaasas NBA tipptsenter Chris Kaman. Ees ootab Euroopa üks paremaid treenereid Dirk Bauermann ja siht poodiumile jõuda. Aega vahepeal kaks suurturniiri ilma Nowitzkita üllatavalt hästi mänginud koondise ja kahe staari kokkusulatamiseks on aga olnud vähe.

Itaalia | Kahe aasta taguse põhjuseta puudumise järel EM-finaalturniirile naasval Itaalial on tänu NBA triole Marco Belinelli - Danilo Gallinari - Andrea Bargnani alust uskuda, et suudab raskes alagrupis esikolmikukoha ehk edasipääsu eest võidelda. Tipptasemel mängujuhi puudumine ja kaitsemäng on Itaalia puhul aga küsimärk.

Iisrael | Isegi NBA-mehe Omri Casspi puudumisel saab Iisrael kokku klassiga põhiviisiku, kuid antud alagrupis kolme parema sekka tulek näib ilma oma parima korvpallurita siiski ülejõukäiv.

Läti | Biedrinš, Kambala, vennad Valtersid, Janicenoks, Berzinš, Škele - valus rida puudujatest legendaarsete Ainars Bagatskise ja Robert Štelmahersi juhendatavas koondises. Kui Janis Blums, Janis Strelnieks ja Dairis Bertans moodustavad konkurentsivõimelise tagaliini, siis korvialune on Lätil kindlalt turniiri nõrgim.

C-grupp
Horvaatia | Ettearvamatu meeskond, mis tänu nõrgemale tabelipoolele sattumisele võib turniiri jooksul päris ohtlikuks muutuda. Euroliiga mullune parim korvikütt Bojan Bogdanovic on kõva kandidaat kerkimaks EM-finaalturniiri üheks suureks staariks. Ante Tomic ja Stanko Barac moodustavad korvi all võimsa tandemi, ent „stabiilsus" pole kummagi hüüdnimi. Põhimängujuht Roko Ukici vigastus oli kindlasti hoop, kuid seda paigatakse, nagu teisedki selle grupi Balkani meeskonnad, ameeriklasega. Nimeks tal Dontaye Draper.

Kreeka | Kreeklaste jaoks tähistab 2011 uue ajastu algust, kui koondisest puuduvad Dimitris Diamantis, Theodoros Papaloukas, Vasileios Spanoulis, Sofoklis Schortsianitis. Üllatavalt head esitused ja tulemused ettevalmisperioodil on tõstnud aga oletusi, et ehk mõjub verevahetus hoopis värskendavalt? „Vanade kaladena" on koondises pealegi alles Giannis Bourousis, Antonis Fotsis ja Nikos Zisis, medalikonkurentsi sekkumist on seekord siiski raske loota.

Montenegro | Üks turniiri musti hobuseid. Esimese NBA-hooaja selja taha jätnud Nikola Pekovic on korvi all võimas, äärtelegi jagub „otsustajaid", kuid tagaliinis on „kodustatud" Euroliiga tähe Omar Cooki kõrval napilt Euroopa tippkorvpalli materjali.

Makedoonia | Kaks aastat tagasi jõudis Makedoonia EM-finaalturniiril teise ringi ning üritab kindlasti sama saavutust korrata. Seda enam, et eesliin on Makedoonial korralik (Pero Antic, Predrag Samardziski, Todor Gecevski) ja nende ameeriklasest leegionär - Bo McCalebb - parem kui Balkani rivaalide samalaadsed ostud.

Bosnia ja Hertsegoviina | Tänu Euroopa ühele paremale viskajale Mirza Teletovicile, kogenud ameeriklasele Henry Domercantile ja tõusvale tähele Nihad Dedovicile võib Bosniat kindlasti alagrupi esikolmikukandidaadiks pidada, ent mullune valikturniir ja suvised kontrollmängud pole meeskonnast eriti head muljet jätnud.

Soome | Värskelt lisavalikturniiri esikohaga hoo sisse saanud Soome võit või kaks „Balkani alagrupis" poleks suurüllatus. Itaalia liiga tagapaari Petteri Koponen - Teemu Rannikko juhtimisel on Soome heal viskepäeval igaühele siin grupis oht. Isegi vanameister Hanno Möttöla on 16aastase vaheaja järel finaalturniirile jõudmise puhul pensionilt välja aetud.

D-grupp

Venemaa | Venemaa uue põlvkonna koondis üllatas peatreener David Blatti juhtimisel nii mullusel MMil kui ka eelmisel EMil paljusid südi kaitse, enesekindluse ja kaugele jõudmisega. Nüüd, kui esmakordselt pärast Pekingi olümpiat tõmbavad koondise särgi selga ka Andrei Kirilenko ja Viktor Hrjapa, kui selja taga ka positiivne kontrollmängude seeria, on ootused Venemaa suhtes kõrged. Kindla põhimängujuhi puudumine ja Sasha Kauni vigastus (vigadealdis Timofei Mozgov on ainus keskmängija) võib samas mureks saada.

Sloveenia | Maailma korvpalli fenomen - sloveenidel on jälle palju puudujaid, aga nad on ikkagi võimelised sel EM-finaalturniiril medalite eest võitlema. Kaks aastat tagasi jäi Sloveenial finaalijõudmisest vaid karvajagu puudu, nüüd lähevad Jaka Lakovic, Goran Dragic ja Erazem Lorbek uuele katsele. Leedu võitmine viimases kontrollmängus oli igatahes julgustav.

Gruusia | Väidetavalt on Gruusiast finaalturniirile saabumas suurim fännitiim osalevate meeskondade seas, Leedu välja arvatud. Gruusia eesliin Zaza Pachuliaga eesotsas ei jää Leedus naljalt kellelegi alla ja nende kõrvalgi on piisavalt „talenti", et võidelda kolmanda edasipääsukoha eest D-grupis. P.S. Päris omapäraselt kõlab tõdemus, et Gruusia põhimängujuht finaalturniiril on Tartu Rocki mullune teine mängujuht.

Ukraina | Huvitava eksperimendina koondise etteotsa toodud legendaarsel NBA treeneril Mike Fratellol on kasutada võimas eesliin Aleksei Petšerovi, Sergei Lištšuki ja Kirill Fesenko osalusel, ent muud liinid pole sama konkurentsivõimelised. Seda leevendab ameeriklasest korviküti Steve Burtti värbamine, aga teeb hullemaks NBA draftiski valitud Sergei Gladõri vigastus.

Belgia | Mullu suurepärase valikturniiri teinud ehk „omal jõul", mitte FIBA abiga finaalturniirile pääsenud Belgia on kaotanud seitse viimast kontrollmängu, kuid mõtles kindlasti edasipääsu eest konkureerimisele, kuni viimases treeningmatšis kaotati vigastuse tõttu liider Axel Hervelle.

Bulgaaria | Viimati võitis Bulgaaria EM-finaalturniiril mängu enam kui 26 aastat tagasi ning kontrollkohtumised ei anna väga palju lootust, et see seeria lõpeks. Meeskonnas, kus liidriteks vennad Ivanovid ja leegionär Earl Rowland, huvitab eestlasi kahtlemata enim värske kalevlase Nikolai Vrbanovi tegutsemine.

Jalgpalli Eesti meistriliiga on endiselt elus. Enamgi veel, meistriliiga on suisa põnev kätkedes endas intriige, küünarnukihoope, tihedat tabeliseisu, diskvalifitseerimisi ja hulganisti jalgpalli.

Laupäeval on kavas 25. voor, mis osutub kahjuks sügavalt igavaks, sest vastamisi on tabeli esimene ja tagumine viisik ning üllatusi paraku kuskilt otsast ei paista.

Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka 4:0

Mullu sügisel suutis Tammeka korra Florat võita, mis muutis tabeliseisu jalamaid hulga põnevamaks. Talvega profimeeskonna staatusesse kerkinud Tammeka käimasolev hooaeg pole aga sujunud loodetud võtmes ning Florale nad ohtu ei kujuta.

FC Viljandi - Nõmme JK Kalju 0:3

Kaljut on läbi seni meistriliigas veedetud kolme hooaja vaevanud suur ebastabiilsus. Oleks tegu aastaga 2008, 2009 või 2010 kipuksin selles mängus viiki ennustama, aga 2011 on Nõmme meeskond teisest puust. Kui kevadel sattusid rumalad viigid tabeli alumise otsa meeskondadega veel suppi solkima, siis suve saabumisega on leitud kindlus, mis ei luba kahelda, et Viljandist võetakse selge võit.

Lasnamäe FC Ajax - JK Sillamäe Kalev 0:5

See, mitu väravat Sillamäe Ajaxile lööb, võrdub lotomänguga, aga mul on tunne, et seekord mul veab. Eelmine kord ei vedanud, sest Kuressaare ei suutnud Ajaxile ainsatki kolli lüüa, aga Sillamäe pole Kuressaare, kuigi mõlemad asuvad mere ääres.

Paide Linnameeskond - Tallinna FC Levadia 0:2

Levadia peab selles mängus läbi ajama väheste kogemustega - Konstantin Nahk ja Andrei Kalimullin on diskvalifitseeritud, Vitali Leitan ravib vigastust. Kindlasti on Levadial meeles ka kevadine 0:0 viik ning Paide on väga visa hingega, ent siiski ei näe varianti, et Levadia punkte kaotaks. Samas on kahtlemata tegemist 25. vooru kõige tasavägisema heitlusega.

Narva JK Trans - FC Kuressaare 4:0

Trans lahkus eelmisel laupäeval Hiiult tigedate herilaste parvena, sest arvati, et neile on jälle liiga tehtud. Tegelikkuses oli kohtunike otsus lõpus löödud värav tühistada muidugi 100% õige, aga ega see Transi leeri vaigista. Samas oli Hiiul saadud 0:1 kaotuses ka terake positiivset - kohtunike sõimamise eest sai klubi president Nikolai Burdakov 3mängulise tehnilises alas viibimise keelu, mis peaks Transile vaid kasuks tulema, sest lubab rahulikult jalgpalli mängimisele keskenduda.

Noh, mis passid, kommenteeri ja ennusta!

Lisaks Õhtulehe spordiblogile muudavad elu kirevamaks ka Ott Järvela Jalgpallipunker ja Ott Järvela Twitter.

Šallallaa ütleks Pesakonna koomiksist tuntud Rästik, kui ta näeks seda suurepärast mitmekäigulist a la carte dineed, mida Eesti jalgpalli meistriliiga laupäeval koduse vuti sõbrale pakub ja lööks kihvad maitsvasse kraami pikema mõtlemiseta sisse.

Teisipäevane Levadia 1:0 võit Flora üle mõjus meistriliigale toniseerivalt, sest süstlatäie Red Bulli ülikanget siirupit otse veeni saanu muutub üldjuhul vägagi lõbusaks vaatepildiks.

Tallinna FC Levadia - Tallinna FC Flora 1:1

Igav ennustus? Kahtlemata, aga raudselt kõige loogilisem, sest rahuldab mõlemat osapoolt ning nagu teisipäev tõestas, on hetkel tegu enamvähem võrdsete meeskondadega.

Kui Levadiale oleks enne topeltlahingut nelja punkti pakutud, oleks nad selle ülima tänulikkusega vastu võtnud. Flora vajab pärast hooaja esimest kaotust turgutust ning viik on uppilöödud enesekindlust taastamiseks enamvähem adekvaatne ravim.

Nõmme JK Kalju - Narva JK Trans 1:1

Jah, ma tean, et see oleks nõme, kui mõlemad kesksed mängud viigiga lõppeksid, aga midagi pole parata - laupäeva õhtul kell 19 tuleb Eesti Vabariiki sajatavate nõmedike kombel sajatada, et sittagi pole muutunud, sest ka lahing Hiiul päädib võrdse skooriga. Ei näe põhjust emmale-kummale selget eelist anda (loe: võitu pakkuda).

Tartu JK Tammeka - FC Viljandi 2:1

Liivimaa kubermangu derbi päädib Tarbatu kantsi võiduga, sest nad on neli mängu järjest korralikult kolki saanud ja pehmelt öeldes on neil sellest kopp ees. Viljandi on Tammekale puremiseks päris paras pähkel, aga Tartu oravatel pidavat tänavu eriti teravad kihvad olema!

JK Sillamäe Kalev - Paide Linnameeskond 3:1

Sillamäe on viimased neli nädalavahetust mänginud rütmis võit-kaotus-võit-kaotus. Järelikult on käes võiduaeg ning truud ja vaprad võitlejad ongi koondunud nagu üks mees tarmuka väejuhi Vladimir Kazantšjonoki taktikepi alla, et Eesti muldmetallipealinna esindusmeeskond õigele teele juhatada!

FC Kuressaare - Lasnamäe FC Ajax x:0

Kuressaare võidab, aga Ajaxile löödavate väravate arvu ennustamise jätan pendlimeeste ja nõidade hooleks.

Olgu öeldud, et seoses autori lõppenud puhkusehooajaga on rubriik„Järvela ennustab" käesoleva sissekandega taastanud oma järjepidevuse. Ühtlasi ootan endiselt ka lugejate ennustusi.

Loe ka Ott Järvela Jalgpallipunkrit Facebook'is ja Ott Järvela Twitterit.

Anna Iljuštšenko on kahtlemata tänavuse kergejõustikuaasta täht. Särav nagu ikka, ning tema tulemusedki on säravad. 168 sentimeetri pikkune kõrgushüppaja on hooaja maailma edetabelis kaheksas. Gerd Kanteriga samal pügalal.

Nii nagu Marek Niit, olnuks ka Iljuštšenko Teemantliigas tegija. Kuid Niit ei tohi vastavalt USA ülikoolide reeglitele auhinnaraha vastu võtta ning peaks Teemantliigas võistlemiseks väidetavalt hulga pabereid täitma. Milleks säärane peavalu ja paberimäärimine, kui raha niikuinii ei saa.

Iljuštšenkol pole seevastu raha vastuvõtmine keelatud. Ainult et kodumaises Kuldliigas teenib rohkem!

Hüpanuks Iljuštšenko kuuel senipeetud Teemantliiga võistlusel täpselt sama palju kui kuuel kodusel jõuproovil (5 Kuldliigat + Eesti meistrivõistlused) ehk järjekorras 1.84, 1.90, 1.92, 1.90, 1.95, 1.96, saanuks ta järgmised kohad: 9-6-2-4-3-2. Seega olnuks koos 5 punkti ning ta jaganuks Emma Green Tregaroga kolmandat kohta.

Auhinnaraha oleks Iljuštšenko teeninud 21 000 dollarit ehk 14 700 eurot. Kuldliiga üldvõit tõi talle aga sisse 20 000 eurot.

Virin Eesti jalgpallikoondise ründava strateegia üle pärast mängu Türgiga on mõistetamatu. Et panustame parem kaitsele ja loodame rünnakul taeva armule.

Mis antud mängupildil viga oli? Eesti lõi kohtumise kolm vingemat väravavõimalust, mis kõik olid peajagu paremad kui olukorrad, kus Türgi meie võrku sahistas. Ainult et meie ründajad tegid kõik enesest oleneva, et väravat mitte lüüa. Põhjus? Vähene mängupraktika? Liigne pinge? Mingi kolmas faktor?

Esimesel poolajal võttis Kaimar Saag vahelt ära Dmitri Kruglovile maasikana tulnud tsenderduse. Seejärel mängiti Konstantin Vassiljev briljantselt Türgi väravavahiga üks-üks. Nõks hiljem oli Eestil vastaste karistusalas kolm-kaks ülekaal. Mitu mõtestatud pealelööki neis kolmes olukorras tehti? Ainsatki!

Seega: mis ühist on kaitsest lähtuval mängul sellega, et ründajad ei suuda 95protsendilisi olukordi lahendada? Muide, Eesti koondise viimase viie mängu väravaskoor on 0:15. Kui väravat ei löö, siis on väga keeruline mängu võita.

Piisas Marko Meeritsal teha Hollandi jalgpalliliigas Vitesse väravas nullimäng, kui juba ilmusid meedias pikad lood, et vahi kui kõva poiss ja muud säärast.

Kogemus näitab, et ühe-kahe (Meeritsal on kahes kohtumises värava puhta hoidnud) mängu põhjal järeldusi teha on pagana ennatlik. Esimesena meenub Inglismaa jalgpalliakadeemiasse siirdunud Henrik Ojamaa. Pikad stoorid, et oi kui kõva poiss ja muud säärast, ent praeguseks on Ojamaa maandunud Soome liigas.

Samas aga... Miks ei võiks Meerits teha kõrgelennulist karjääri nagu Hollywoodi filmis? Igatahes jõudu talle ja edu!

Mõneti kahju, et Marek Niit võistles oma suured võistlemised talvel ja kevadel ning valmistub suvel Daegu MMiks. Tegelikult saanuks ta Teemantliigas 200 m jooksus mõnusalt loogu lõigata ja dollareid pangaarvele koguda.

Tänavu on 200 meetrit Teemantliigas kavas olnud kuuel korral. Saanuks Niit iga kord kirja selle aasta ja elu parima 20.43, jäänuks ta vaid Eugene'is esikolmikust välja, olnuks neljas. Oslos, Stockholmis ja Londonis toonuks antud aeg teise, Dohas ja Pariisis kolmanda koha. Tõsi, kahel puhul olnuks ta aeg konkurendiga võrdne, kuid loodetavasti andnuks fotofiniš paremuse Niidule.

Kuue etapi kokkuvõttes oleks Niit 200 meetris Teemantliigas 8 punktiga kolmandal kohal Usain Bolti ja Walter Dixi (mõlemal 12) järel. Teenistus olnuks 29 000 dollarit ehk 20 300 eurot ehk 316 680 Eesti krooni.

Veel kergejõustikust. 75 aastat tagasi toimusid Berliinis olümpiamängud. Kergejõustikus sai meie omadest parima koha, neljanda, Soomet esindanud kõrgushüppaja Kalevi Kotkas, kes ületas 2.00.

Ent mida teinuks Berliinis praegused Eesti kergeatleedid, kui nad saanuks kirja tulemused, mis tänavustel Eesti meistrivõistlustel?Jooksud Kui võtta arvesse vaid sprindid (100, 200, 400, 110 tj ja 400 tj), sest pikematel distantsidel võib olla taktikajooks, saanuks eestlased kaks hõbedat: Marek Niit 200 m ja Tarmo Riitmuru 110 m tõkkejooksus ning seda ka siis, kui Berliini käsiajavõtule liita 0,24 sekundit. Jesse Owensi 200 m aeg oli maailma- rekord 20,7, Niit jooksis Talinnas 21,05.Heited Eesti teinuks Berliinis puhta vuugi ning võtnuks kolmikvõidu kettaheites (Berliini võidutulemus 50.48), kuulitõukes (16.20), odaviskes (71.84) ning isegi vasaraheites (56.49), kus Neemo Kull saanuks sama tulemusega pronksi, sest tema paremuselt teine katse kandus kaugemale.Hüpped Teivashüppes tulnuks kolmikvõit (Berliini kuld 4.35). Kõrguses (2.03) kuld ja hõbe, kolmikus (16.00) kuld ja pronks. Ent kaugushüppes (8.06) olnuks Tõnis Sahk, kes võitis eestikatel kulla tulemusega 7.51, alles seitsmes.Naised Berliinis võistlesid naised vaid neljal tänapäevasel alal. Odaviskes (45.18) ja kõrgushüppes (1.60) saanuks eestlannad kolmikvõidu, kettas (47.63) kulla ja hõbeda. Ent 100 m jooksus (11,5) hõbeda ja pronksi.

Koos autori puhkuselt naasmisega naaseb Õhtulehe spordiblogi veergudele ka selle meediumi ainus püsirubriik "Järvela ennustab", mis heidab pilgu meistriliiga 23. vooru mängudele ja tuvastab, et - vahi aga vahi! - läheb andmiseks.

Tallinna FC Levadia - Nõmme JK Kalju 1:2

Teisipäeval olid samad meeskonnad vastamisi karikamängus, mida inglisekeelemaal oleks nimetatud "eepiliseks klassikuks". Normaalaeg 0:0, lisaaeg 1:1, penaltid 5:4 Levadiale. Mänguline ülekaal oli aga valdavalt Kalju päralt, mis panebki mind uskuma, et seekord nad võidavad. Muidugi eeldusel, et ei mängita nii kindla peale ja võetakse mõne keskväljasööduga ka pisuke risk.

Tartu JK Tammeka - Narva JK Trans 1:3

Tammeka kaotas nädala eest Levadiale 0:4 ja võitis siis karikasarjas 24:0 neljanda liiga meeskonda FC Pokkeriprod. Väravatelöömine õpiti tolles mängus põhjalikult selgeks, ent Transi vastu on sellega vähe peale hakata, sest Aleksandr Tarassenkovi ja Aleksandr Kuliku näol täiendust saanud Ida-Virumaa esiklubi on hetkel vaieldamatult Tammekast tugevam meeskond. Transil on sees hea hoog, mis tõotab tänavuse medali- (loe: eurokoha) konkurentsi erakordselt põnevaks muuta.

JK Sillamäe Kalev - FC Viljandi 2:0

Kuigi Sillamäe suurpuhastuse ajal jättis luud majast välja pühkimata suurima probleemiallika (peatreener Vladimir Kazantšjonok), siis Viljandist saavad nad ikka jagu. Järeldan seda nädala eest Liivimaal nähtud mängu põhjal, kus Viljandi esitus kohe üldse mitte milleski ei veennud.

FC Kuressaare - Tallinna FC Flora 0:2

Kuressaare on südikas ja mängib kodus, aga Flora on tasemel ja meistriliiga liider. Ei näe võimalust, et selles mängus üllatus sünniks ning oleme ausad - Kuressaare meistriliigasse püsimajäämise otsustavad eelkõige ikka mängud Paide ja Viljandiga.

Lasnamäe FC Ajax - Paide Linnameeskond 1:3

Lasnamäe Ajaxit tuleb pärast nädalatagust 1:13 krahhi Flora vastu päästma klubi looja ja president, 51aastane Boriss Dugan. Väga äge, aga mängu võidab Paide. Ajaxi värava lööb penaltist Dugan.

Ole hea ja ennusta ise või vaidle vähemalt vastu!

Ning loe Ott Järvela Jalgpallipunkrit Facebook'is ja jälgi Ott Järvela Twitterit.

1 Alternatiivi pole, Ford peab palkama Tänaku

Tundub äärmiselt tõenäoline, et Ott Tänak hakkab järgmisel hooajal sõitma MM-sarja WRC autoga. Ta on S2000 tasemelt ilmselgelt välja kasvanud, nagu Soome ralli ja eelnevadki võidukihutamised näitasid. Iseküsimus, millises tiimis. Esiteks võib M-Sport, kui jätkab koostööd Fordiga, eraldada Markko Märtini meeskonnale WRC auto. Või äkki...

Väidetavalt viib rallimaailma valitseja Sebastien Loeb, kel lõpeb leping, kiivri keldrisse. Juba spekuleeritakse, et Mikko Hirvonen siirdub Citroeni ja Fordis jääb koht vabaks.

Ford on ses suhtes õnnetu, et tiim on küll äärmiselt professionaalne, kuid viimati triumfeeriti MM-il 1981. aastal, mil roolis istus Ari Vatanen. Praegused piloodid Hirvonen ja Jari-Matti Latvala on toredad poisid, kuid mitte võitjad. Neil on kodurajalgi pusimist Sebastien Ogieriga, kuigi peaks Citro?ni teisest piloodist olema Jyväskyläs pool pead üle.

Miks peaks Ford palkama Tänaku? Ega peagi. Ent kelle siis? Kui kriipsutada maha need, kes WRC-ga kaotavad S2000 autot ohjavale Tänakule, ei jää just palju järele. Petter Solberg ja Jari Ketomaa on üle 30 aasta vanad, Dani Sordo (28) istub Minis. SWRC sarja liider Juho Hänninen? Temagi on 30, kuid Tänakust mitte kiirem, paremal juhul võrdne. Mads Östberg? Noor mees küll (23), ent võidab WRC-l Tänakut vaid 0,35 sekundiga kilomeetri kohta, mis ei veena.

Kõik. Nimekirja võib sulgeda.

Tänaku probleem on see, et ta ei püsi teel. Põhjuse ütles Märtin Soome meediale: "Tänaku kiirus on lühikese ajaga märgatavalt suurenenud, kuid kogemused mitte. Kiirus ja kogemus pole tasakaalus. Ta peab õppima rallit lugema ja mõistma, mida ühes või teises olukorras teha. Ning õppima tundma oma piire, ja ta teeb seda keerulisemal moel."

2 Karmid vastased

Eesti jalgpallikoondisel tuleb MMi valiktsüklis kohtuda Hollandi, Ungari, Rumeenia, Türgi ja Andorraga. Neist neli esimest on või on olnud maailma tipus. Siinkohal veidi statistikat.

Esimesel real on meeskonna praegune, teisel läbi aegade parim koht FIFA edetabelis, kolmandal osalemiskordi MM ja EM finaalturniiridel ning neljandal viimase aasta jooksul koondises osalenud mängijad, kes kuuluvad viie suure jalgpalliriigi (Inglismaa, Itaalia, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa) kõrgliigaklubidesse. 

Holland 2 2 (2011) 17 22

Rumeenia 53 3 (1997) 11 6

Ungari 47 36 (1992) 11 9

Türgi 24 5 (2004) 5 8

Eesti 79 60 (2002) 0 0

Andorra 203 125 (2005) 0 0