Päeval, kui Tartu linna tudengiriigis pestakse puhtaks Karl Ernst von Baeri pea, voolab krambambuli ja knaipedes kõlab "Buršihiilgus", jõuab lõpule 2011. aasta Eesti jalgpalli meistriliiga avaring ehk mängitakse 9. voor.

Pilt tabelisse kinnitab, et Õhtulehe oraakleid võib usaldada. Hooaja eel pakkusime, et esiviisiku moodustavad Flora, Levadia, Kalju, Sillamäe ja Trans ning täpselt selles järjekorras klubid praegu tabelis ka paiknevad. Õnneks ja kahjuks ootavad meid pärast laupäeva veel kolm ringi ehk 27 vooru.

Paide Linnameeskond - Nõmme JK Kalju 0:2

Nõmme Kalju on tänavu TV6 otse-eetrisse pääsenud kahel korral ja mõlemal puhul kaotanud - avavoorus 0:1 Florale ja aprilli alguses 1:2 Sillamäe Kalevile. Loogika ütleb, et sellest mängust võetakse selle hooaja esimene televõit.

Märtsikuud vürtsitanud Paide hoog ilmutab raugemise märke - tabelis on kirjas kolm järjestikust kaotust. Seevastu Kalju on kaks mängu järjest võitnud ja oma värava puhtana hoidnud. Mõlemad seeriad jätkuvad.

Sillamäe JK Kalev - Narva JK Trans 2:1

On hea uudis ja halb uudis. Hea uudis on see, et antud kohtumine erinevalt teisipäevasest karikasarja poolfinaalist lauspimeduses ei lõppe. Halb, et nelja päeva eest nähtud särtsu antud kohtumises pole. Panused pole lihtsalt nii suured ning kindlasti on mõlemad meeskonnad ka emotsionaalselt väsinud.

Sillamäele pakun võitu nende noorema koosseisu tõttu. Eaka Transi jaoks on see kolmas väga raske kohtumine kaheksa päeva jooksul. Aeg on maksta lõivu.

FC Kuressaare - Tallinna FC Levadia 1:3

Viimase meistriliiga meeskonnana pääseb oma tõelisele koduväljakule FC Kuressaare. Et seda rõõmsat sündmust vääriliselt tähistada, löövad viikingid 7kordsele Eesti meistrile värava. Aga kaotavad.

Lasnamäe FC Ajax - Tartu JK Tammeka 0:2

Tammekat ootavad kaks ülitähtsat kohtumist. Sel laupäeval kohtutakse punase laterna Ajaxiga võõrsil, nädala pärast juba kodusel Tamme staadionil. Võit mõlemast kohtumisest on Marko Kristali juhitud meeskonnale eluliselt vajalik. Kuus punkti taastaksid enesekindluse ning lubaksid seatud sihte saavutatavateks pidada. Lasnamäe ei anna kergelt, aga Tammeka võtab punktid ära.

Tallinna FC Flora - FC Viljandi 2:0

Meistriliiga ainus kaotuseta meeskond Flora nopib siit oma seitsmenda võidu. Viljandi omab alati Flora vastu mängides lisamotivatsiooni, kuid seekord sellest ei piisa.

Muuseas, meistriliigas mängiva FC Viljandi viimase kodumängu publikuarv oli 75. Teise liigasse kuuluv Viljandi JK Tulevik tõi viimati kohale üle 200 inimese...

Vaidle kindlasti vastu ja postita kommentaarirubriiki enda ennustused. Meistriliiga esimese ringi jooksul seda võimalust enam ei avane!

Loe ka Ott Järvela Jalgpallipunkrit Facebook'is ja jälgi Ott Järvela Twitterit.

Kas kõik, kes kiusavad Barcelona vastaseid, on pahad? Või on paha hoopis Jose Mourinho ise, kes suurele mängule selgelt alla jäi?

Uniselt alanud Reali ja Barcelona neljaosalise etenduse kolmas vaatus puhkes pooltunni järel õide. Ei pakkunud küll rohkem mänguilu, kui Lionel Messi paar vapustavat ja otsustavat sooritust, ometi jätkub kõneainet veel mitmeks setmeks aastaks. Või teistpidi sõnastades: puhtjalgpallilises tähenduses polnud tegemist El Clasicoga, kuid siiski oli see mäng klassika.

Kui Messi briljantsus taas kõrvale jätta, tõusis õhtu peategelaseks ... ei üllatust: Jose Mourinho.

Kui enne heitlust endast välja viidud Barca boss Pep Guardiola sõnas irooniliselt, et on Mourinhole platsivälise duelli juba kaotanud, siis kolmapäevaõhtu tõestas: Guardiola võitis nii platsil kui platsi kõrval.

Siinkohal puudub suurem mõte vaidlusel, kas Pepe punane kaart oli õiglane või mitte. Võib võtta nii, võib võtta naa: fakt, et Wolfgang Stark otsustas nii ja Mourinho vedas seejärel meeskonda rängalt alt. Viimatises koduliigamängus suutis suur portugallane ego maha suruda, kui Real kümnekesi jäi. Tasuks hiilgavad vahetused ja mängu päästmine. Eile minetas Mourinho enesevalitsemise ning Messi karistas teda ja Reali hiilgavalt.

Suur taktik Mourinho tõestas järjekordselt, et on üsna väike inimene. Kas ei ole mitte tüüpiline pärast taolist laksu kuulda, kui pahad on kohtunikud, kui vastikult Barca kogu aeg võidab ja nii edasi? Lame.

Ehk aga aitab Mourinho emotsionaalset ja inimlikult ehk ka mingil moel mõistetavat vihapurset veel paremini mõista oletus: võib-olla ärritas teda enamgi veel Pepe eemaldamisest, et tal jäi seekord Guardiola üle kavaldamata? Hoopis vastupidi.

Jääb üsna mõistmatuks - ja sugugi mitte tagantjäreletarkusena -, kuidas kavatses Mourinho seekord Barcast jagu saada? Passides koduväljakul üle tunni kaevikus ja tuues siis vaikselt ründejõudu lisaks, selgitas meistertreener hiljem ise. Küllap lootis Mourinho, et valitud taktika kutsub näljast rivaali ründama. Aga ta eksis: Barca pühendus rahulikult söötmisele, hoidus tarbetust riskist ja teadis, et viik võõrsil ei ole teps mitte halb tulemus.

Lõpuks juhtus nii, et geenius Mourinho ettevaatlikkus (sedapuhku isegi argus) maksis talle valusalt kätte. Sel õhtul ei olnud The Special One kuigi eriline. Ta kaotas kõigile, ja ka iseendale. Finaal Barca - Man United suurte inimeste ja treeneritega peaosas pakub kindlasti tallegi õppimisainest.

«Mul on siin nagu muruniidukite parandustöökoda - tuleb puhastada, putitada neid, kellega Tallinnas hästi ringi ei käidud,» teatas Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber enne tänavust hooaega. Paraku on töökoda, nagu tundub, pankrotti läinud.

Küsimus pole niivõrd tulemuses, millega Tarvas eestikate poolfinaalis Kalev/Cramolt tappa saab vaid mängupildis.

Sõber tõi remonditöökotta Viljar Veski, ent tööd pole mehe kallal eriti tehtud. Uskumatu, kuidas 215 cm pikk Veski ei suutnud korvi all 30 cm (!) lühema Reimo Tamme vastu palli rõngasse ajada. Järgmisel rünnakul lennutas Tamm palli üle Veski käte korvi. Kahe mängu peale on platsi pikim mees saanud kirja 8 punkti. Vähe kuidagi, arvestades, et teda on aasta puhastatud ja putitatud.

Tegelikkus on ilmselt teine. Sõber lõi rinna kummi pärast Rain Veidemani ja Kristo Saage head hooaega. Ent need mehed oleks niikuinii pildile tõusnud, olgu treener, kes tahes - peaasi, et poisse usaldab ja platsile paneb.

Muide, Eesti Ricky Rubio ehk Oliver Metsalu putitamine käib Sõbral juba pikemat aega, kuid tulutult. Milles küsimus? Kas mees on kehv või mehhaanik lahja?

Taaskord arvas üks soomlane, seekord Tapio Videman, et dopingukontroll tuleks ära lõpetada, sest tegu on miljonite eurode tuuldepildumisega. «Praegune testimissüsteem tingib vaid selle, et vaesed või ausad sportlased stardivad teistest mitu sammu tagantpoolt.»

Videmani jutus peitub terake tõtt. Eriti kui meenutada Marion Jonesiga juhtunut. USA kergejõustikustaari testiti karjääri jooksul üle 200 korra ja mitmel puhul ta vahele jäi? Ühelgi!

Alles Balco dopingulabori avastamise järel oli Jones sunnitud tunnistama, et kasutas pidevalt steroide, EPOt ja muid keelatud aineid, ka kasvuhormooni hGHd.

Niisiis, mis kasu oli neist dopinguproovidest 400 eurot tükk? Kontrollid panid aastate jooksul 80 000 eurot lihtsalt huugama.

Kas mõni Eestist pärit pallimängija võiks heidelda MMi medali pärast? Aga hakkab ju heitlema! Leo Komarov, kes kuulub Soome hokikoondisse. Ja Soome meistriks tulnud Siim Liivik kiikab samuti koondise ja NHLi poole. Mis näitab, et Eesti mehed suudavad hokit mängida küll.

Seetõttu on kurb, et meie rahvuslik hoki alla käib. Aina langeme ja langeme. Kui keegi üritabki midagi asjalikku teha - Pantrid tahtsid tugevat satsi moodustada ja Soome liigat mängida - hakkab alaliit kaikaid kodaraisse pilduma.

Kurat, mehed, te si**te suurepärase spordiala täis selle asemel, et hokit Eestis arendada.

Muide, kas mõni Eestist pärit jalg-, korv-, võrk- või käsipallur mahuks MMil medali võitnud meeskonda? Jalg- ja korvpallur mitte. Oliver Venno ja Mait Patrail praegu ehk samuti mitte, kuid mõne aasta pärast ehk küll.

Pühapäevane Inglise kõrgliigamäng Bolton Wanderers - Londoni Arsenal osutas selgelt, et FIFAl ja Rahvusvahelisel Jalgpallinõukogul on tagumine aeg ümber vaadata reegel, mille kohaselt karistatakse väravalöömise järel särgi seljast tõmmanud mängijat kollase kaardiga.

Seni on reegli tühistamise poolt-argumendid enamasti piirdunud teesiga, et väravalöömine on mängija jaoks nii tähtis asi, et ta ei kontrolli oma emotsioone ja impulsiivsuse karistamine on ebaõiglane.

Siinkohal on vast paslik meenutada Indrek Zelinski 2007. aasta augustis Andorrale löödud väravat. Ragnar Klavani ebaõiglase punase kaardi tõttu vähemuses mänginud Eesti lubas Andorrale mõni minut enne mängu lõppu viigivärava, kuid kolmandal lisaminutil lõi üle pika aja koondist esindanud Zelinski EM-valikmängus Eesti 2:1 võiduvärava.

Ründaja tõmbas rõõmujoovastuses särgi üle pea, sai kohtunikult teise kollase ja ühtlasi punase kaardi. Eesti meeskonna käekäiku see toona ei mõjutanud - mäng sai kohe läbi ning Zelinski oli juba varem otsustanud koondisega lõpparve teha ja järgmises mängus poleks ta niikuinii osalenud.

Aga ebaõiglane tundus olukord siiski. Miks karistada rõõmustamist? Pühapäevases Bolton - Arsenal mängus võttis antud reegel hoopis võikama varjundi, sest karistati leinamist.

Boltoni vahetusmees Tamir Cohen viis 90. minutil meeskonna 2:1 juhtima ning võttis mängusärgi seljast, et paljastada alussärk, mille peal oli tema isa, detsembris mootorrattaõnnetuses hukkunud endise Liverpooli mängija Avi Coheni pilt.

Tamir oli oodanud võimalust isa mälestust väravaga meeles pidada ligi neli kuud ja sai selle eest kollase kaardi. Inglise meedia kirjeldusel oli kohtunik Mike Jones hoiatuskaarti näidates vabandanud.

Jonesi tuleb inimlikkuse eest kiita, ent tahaks näha kohtunikku, kes astub sammu kaugemale ja jätab särgi seljast võtnule kollase kaardi andmata.

Ning kui üksik vilemees pelgab sanktsioone ja määramistest ilmajäämist - kuigi antud kaasuse puhul poleks kuigi keeruline organiseerida avalik ja tulemuslik protestiaktsioon - siis võiksid kohtunikud moodustada ühisrinde. Isekeskis kokku leppida, et meie enam nii ei tee. Sest see ei ole õig(lan)e.

Munadepühade puhul annab rubriik "Järvela ennustab" vastuse küsimusele - kumb oli enne, kas muna või kana? Lisaks tegeletakse jalgpallitulemuste ennustamisega. Moodustuva sümbioosi tarbimise kasulikkust kinnitavad kõik sõltumatud Šveitsi laborid.

Statistilise eelpalana tõdeme, et kuigi mängitud on juba seitse vooru, pole ükski meeskond löönud üle 17 värava, mis viitab a) kunstmurujalgpallile, b) amatöörmeeskondade kosumisele. Õiget vastusevarianti antud kirjutisest ei leia.

Narva JK Trans - Tallinna FC Flora 1:1

Narva Transi võimalused sõltuvad väga palju sellest, kui mõistlik ja terane mees on peatreener Juri Svirkov. Kui tal jagub oidu mitte panna mängu Aleksandrs Abramenkot, kelle tegutsemine eelmise laupäeva kohtumises Tallinna Levadiaga ei vastanud absoluutselt mitte mingitele jalgpallurile esitatavatele standarditele, siis on Transil lootust.

Svirkov paistab olevat mõistlik mees ja käis pärast Levadia käest saadud 1:2 kaotust välja veksli: "Meie ülesanne on lõpetada hooaeg medalikohal. Olles saanud ülevaate meie vastastest, usun, et saame ülesandega hakkama." Kui nii, siis tuleb Flora vastu kodus vähemalt viik välja mängida.

FC Viljandi - Paide Linnameeskond 1:1

Nii üllatav kui see ka pole, aga seitsme vooruga on Paide löönud rohkem väravaid kui Viljandi. Numbrid on vastavalt üheksa ja seitse. Paide on alustanud oodatust paremini, Viljandi kehvemini. Loogiline tulemus on seega viik. Loodame, et mitte väravateta.

Nõmme JK Kalju - Lasnamäe FC Ajax 3:0

Nõmme Kalju valmistus kohtumiseks šokiteraapia abil - kolmapäeval sõideti Helsingisse HJK-ga sõprusmängu pidama ja saadi tulemusega 1:6 kolki. Õnneks on Kalju toetajaks Viking Line, kelle laevaga kestab ülesõit vähemalt kaks ja pool tundi, mis oli Igor Prinsi jaoks usutavasti piisav aeg, et teha meeskonnale selgeks, mis oli valesti. Ajaxil on mitu meest mängukeelu all ning Kalju võidab probleemideta.

Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare 2:0

Eriti narr, kui Sillamäe alistamisega hooaja enamvähem ree otsa peale tagasi aidanud Tammeka nüüd Kuressaarest jagu ei saaks. Kunagise tartlasena usun aga Taaralinna vaimu ja teatan, et "Tammeka võidab niikuinii, selles pole kahtlustki!". Eelmisel hooajal talitasin Tammeka - Kuressaare mängude puhul samamoodi kaks vooru järjest ja lendasin mõlemal puhul orki...

Tallinna FC Levadia - Sillamäe JK Kalev 2:1

Vahetult pärast Levadia eelmise laupäeva 2:1 võitu Transi üle oleksin selle kohtumise tulemuseks pakkunud viiki. Seejärel vallandunud sündmuste ahel, kus Sillamäe Kalev suutis kahe tunni jooksul oma hooaja potentsiaalselt vägagi tuksi keerata, muutis aga siinkõneleja arvamust.

Ning nagu poleks kaotusest Tammekale ja peatreener Vladimir Kazantšjonoki eemaldamisest, mille tulemusel teenis ta kuuajalise juhendamiskeelu, piisanud, otsustas klubi esineda avaldusega, kus süüdistati kohtunikke. Variant, et süüdi olid kohtumises hooletult ja vähekeskendunult tegutsenud mängijad, Kalevile ilmselgelt pähe karanud ei ole. Pikaldase mõtlemise karistuseks saab olema kaotus Levadiale.

Kommentaarium on avatud. Ole täisväärtusliku demokraatliku ühiskonna liige ja avalda meelt!

Lisaks laigi Ott Järvela Jalgpallipunkrit ja loe Ott Järvela Twitterit.

Ning lõpetuseks kõige tähtsam. Kana oli enne.

Eesti meistrivõistluste finaalis 70:89 kaotanud Kalev/Cramo A-klassi meeskonna mängija Mihkel Schleicher viskas hõbemedali saali põrandale ja marssis minema.

Õige tegu? Väär? Sõltub sellest, mida antud teoga mõista anti.

Maailmas on olnud legendaarseid medali(te) või karikate minemaviskamisi, igal oma taust.

Tuntuim mees, kes medali - Rooma olümpiakulla - jõkke heitis, oli Cassius Clay ehk maailma kõigi aegade parim raskekaalupoksija Muhhamad Ali. Põhjus: ta ei talunud USAs valitsenud rassismi. Tegu oli spontaanne. Toona veel Clay nime kandnud poksija uputas medali pärast seda, kui ta valgetele mõeldud pubist välja visati sõnade saatel: «Olümpianeeger!»

USA olümpiakoondis korvpallis ei tulnud 1972. aastal hõbemedaleid vastugi võtma - need asuvat ROKi seifis tänini -, sest leidsid, et kohtunikud käitusid valesti, kui lubasid finaali kolm viimast sekundit uuesti mängida. Teisel katsel viskas NSVLi meeskond korvi ja võitis 51:50.

Pekingi olümpial rabas Rootsi maadleja Ara Abrahamian autasustamistseremoonial pronksmedali kaelast, asetas maadlusmati keskele ning jalutas saalist minema, protestides sellega kohtunike tegevuse vastu poolfinaalis. Kui ei taha, pole vaja: ROK diskvalifitseeris Abrahamiani.

Kultusfilmis «The Bad News Bears» röögatab lasteliigas teiseks jäänud pesapallivõistkonna liige võitjatele: «Toppige see võidukarikas endale pe***e! Kohtumiseni järgmisel hooajal!» ning virutab teise koha trofee vastaste jalge ette.

Kui ollakse tige enese peale, ja hõbe pole hõbe, vaid kaotatud kuld, võib autasu ka minema visata. Seda võib kvalifitseerida kui spordimehe viha.

2 Kõik tarvitavad dopingut?!

Andrus Veerpalu positiivne dopinguproov on Eestimaa kihama pannud. Seni olid keelatud ained omased Johann Mühleggile, kulturistidele, Venemaa atleetidele, rumalatele sportlastele ja Norra suusatajatele, kuigi viimased neist ei jää lihtsalt vahele. Ühtäkki aga...

Ühiskond üritab asja olemust mõista ning paljud on jõudnud lihtsale järeldusele: jäi vahele, ei jäänud... Mis seal siis nii hullu, sest niikuinii tarvitavad kõik sportlased dopingut.

Säärane mõtteviis annab sulaselge sõnumi, mida ei saa kaheti mõista: keelatud aineid tarvitavad ka Jaak Mae ja Peeter Kümmel, Gerd Kanter ja Ksenija Balta, Heiki Nabi ja Martin Padar, Kaia Kanepi ja Eveli Saue, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo, jne, jne...

Kunagi kõlas N. Liidus rahva seas deviis: kõik varastavad. Oli üsna lõbus inimesel, kes taas deviisi välja hõikas, suu kinni panna ainsa küsimusega: aga mida sina varastad?

3 Korjus on tegija!

Kevin Korjuse võit Renault 3.5 sarja esimese etapi teises sõidus pani rahva rõkkama. Vinge! Noormees on teel kuninglikku vormelisarja!

Vinge tõesti, kuid ühe sõidu võit ei tähenda veel lepingut F1 tiimiga.

Kollanoka triumfis pole midagi imelikku - ka liider Alexander Rossi, esimese võidukihutamise parim, on esimese aasta mees. Tõsi, tema on varem nõnda võimsal masinal kihutanud Aasia GP2 sarjas.

Samas on hea võrdlus mulluse Renault 2.0 meistrivõistluste teise koha saanud Arthur Piciga, kes sõidab samuti Tech 1 tiimis: Korjusel sõidu võit, prantslasel ei punktigi.

Ent veelgi parema võrdluse saab järgmistel etappidel, kui kohale ilmub eelmise aasta Renault 3.5 sarjas teiseks tulnud Daniel Ricciardo, kes on praegu F1 tiimi Toro Rosso kolmas piloot. Vaat kui Ricciardole koht kätte näidata...

Jätan siinkohal targutused, kas kossupoiss Mihkel Schleicheri medali loopimine oli ilus tegu või mitte, ja vaataks asja teise kandi pealt.

Schleicher elas pettumust välja, selge see. Medali loopimise asemel oleks parem siiski pettumusest tulev emotsioon suunata millessegi kasulikumasse - näiteks treeningusse. Ega muidu ole hõbedaid kulla vastu võimalik vahetada.

Üks võimalus on harjutada nii nagu seda tegi Valdemaras Chomicius. Leedulane. Olümpiavõitja koos Tiit Sokuga 1988. Kes soovib, võib Soku käest küsida, kuidas omal ajal trenni tehti.

Paari nädala eest ilmus Õhtulehes lugu, kuidas N. Liidu koondis Soulis olümpiavõitu tähistas. Samas, Venemaa ajalehele Sport-Ekspress antud intervjuus rääkis Chomicius ka sellest, kuidas ta omal ajal trenni tegi.

Nimelt võis ta koos abikaasaga minna keset ööd saali viskeid harjutama - too söötis üha uuesti palli tagasi. "Mul on mõistev naine. Tuli ja aitas, kui palusin. Tütred lausa kaklesid, kumb saab mulle rohkem palle sööta," rääkis Chomicius (pildil).

Ajakirjanik küsis seepeale, mida Chomicius täna treenerina mängijale ütleks, kui too samamoodi teeks? "Oled tubli, aga ühest korrast ei piisa!" vastas olümpiavõitja.

Niisiis - kas tänasel Eestimaal oleks järgijaid? Veel enam - kas Eestis leiduks tüdrukut, kes "hullule" poisile öösel saali appi läheks?

Kas uuskalevlane Mihkel Schleicheri medali mahaviskamine näitas noore korvpalluri sportlikku viha, ebaviisakust või mõlemat?

Kes veel ei tea: hiljuti suure Kalev/Cramoga viieaastase lepingu sõlminud tulevikulootus Mihkel Schleicher viskas pärast Eesti A-klassi meistrivõistluste finaalikaotust medali ja diplomi põrandale, enne kui meeskonna juurde tagasi marssis.

"Võid olla pettunud, aga säärast käitumist ei tohi endale lubada. Mainisin Mihklile, et nii see ei käi meie võistkonnas," oli noorkalevlaste juhendaja Ain Osula kriitline. Õnneks.

Ei näe algaja spordimehe (Schleicher on 17aastane) sisse, et päris täpselt mõista tema teo ajendeid. Ilma selleta tehtule adekvaatset hinnangut anda on keeruline.

Üks aga on kindel: Schleicheri käitumine näitas üles ebaviisakust nii autasustaja (ehk alaliidu presidendi Peep Aaviksoo) kui ka meeskonnakaaslaste suhtes. Tahaks loota, et sellega saabki negatiivsete järelduste tegemise lõpetada, ent kindel ei saa olla. Siit jääb vaid üks pisike samm, et tõdeda: poisi suhtumise alustalad on täiesti paigast ära ning sirgumas on üks vaid endale mõtlev kõrge egoga pallipatsutaja.

Küsite, kas pole hoopis mitte hea märk, kui noor spordimees on pärast ebaõnnestumist tõesti ja siiralt pettunud, antud juhul isegi vihane?

Kohati on, aga ainult juhul, kui piirid jäävad ületamata. Kui on suur soov vihahoog autasude peale välja elada, palun: viska nad näiteks kodus vetsupotti. Sel juhul jäävad kõik teised, kellest eelpool juba juttu oli, karistamata.

Näited USA noortest pesapallipoistest, Muhammad Alist, Rootsi maadlejast ja nii edasi kõlavad antud juhul kurtidele kõrvadele. Need on kuulsad juhtumid lihtsal põhjusel, et tegemist on suurte eranditega. Ja sellega ongi kõik öeldud.

Või kujutaks Schleicher ja tema mõttekaaslased ette pilti, kus atleedid järjest ja enamasti hõbedaid ja pronkse kuhugi loobiks?

Sillamäe Kalev juhib Eesti meistriliigat. Sillamäe Kalev juhib Eesti meistriliigat! Sillamäe Kalev juhib Eesti meistriliigat? Nii see kahtlemata on, sest elame ju huvitaval ajal, kus kaheksajalg Pauli oraaklitöö võtab üle kahepealine kilpkonn Magdalena ning inimesed saavad külma kasemahla joomisest kurgupõletiku.

Rõõmustamine elu üle koosnebki sääraste väikeste detailide nautimisest. Kasemahla joomisest saadud kurgupõletik pole tegelikult midagi hullu, sest ühitab endas ainulaadse elamuse ja õpetliku efekti. Jalgpalli Eesti meistriliigagi 7. vooru eesmärgiks on inimesi paremini elama õpetada!

Tallinna FC Levadia - Narva JK Trans 2:1

Pole mingit põhjust, miks tabeli kolmanda ja neljanda meeskonna duell Maarjamäel ei peaks kujunema mõnusaks madinaks. Mõlemad on kaotanud punkte, mida nad eelnevalt enda omaks pidasid. Mõlemad tahavad tabeli liidritega sammu pidada. Mõlema hoog on 6. vooru tulemuste valguses hea - Levadia tampis Tammekat 5:0, Narva Paidet 3:0.

Levadiale pakun võitu eelkõige koduväljakueelisest tulenevalt. Mäng algab juba kell 14 ja Narva peab hommikul läbima pika bussireisi. Võrdsete vastaste puhul võivad sellised detailid otsustavaks saada. Samas lubab ilmateade tugevat tuult, mis võib mereäärse astangu peal asuval Maarjamäel meeskondi olulisel määral segama hakata ja suurendab loterii-faktorit.

Sillamäe JK Kalev - Tartu JK Tammeka 2:0

Kui samad vastased kohtunuks ükskõik millisel hetkel eelmisel hooajal, siis tikkunuks hing viiki ennustama. Sest oli ju teada, et Sillamäe mängib pigem alla ja Tammeka pigem üle oma võimete.

Tänavu on rollid vahetunud. Vladimir Kazantšjonoki masinavärk töötab õlitatult ja efektiivselt nagu muldmetalli tootmise tehnoloogiat - see on väga keeruline! - ülistava linna esindusmeeskonnale kohane. Marko Kristal ja Tammeka lonkavad aga mõlemat jalga.

FC Kuressaare - Nõmme JK Kalju 0:3

„Nemad on lihtsalt tugevamad ja kõik!" ütles käsipallitreener Lembit Nelke, kui rääkisin temaga poolfinaalseeriast Põlva Servitiga. Kuigi jalgpall pole käsipall - aga kindlasti on viimane põnevam spordiala kui võrkpall või korvpall! - siis viidatud maksiim antud kohtumise siiski kehtib.

Kalju on lihtsalt Kuressaarest tugevam ja seepärast võidabki. Ja muuseas. Kui Kalju lõpetab esimese ringi kolme võiduga - vastasteks Kuressaare, Lasnamäe ja Paide - on nende tabeliseis päris hea hoolimata kaotustest Florale ja Sillamäele.

Lasnamäe FC Ajax - FC Viljandi 0:2

Kõik viitab, et Lasnamäe roll meistriliigas saab olema sama, mis oli mullu Kohtla-Järve Lootusel - naasta kiirvisiidi järel esiliigasse. Keskmiselt on lastud endale lüüa neli väravat, mis on meistriliigas konkurentsitult halvim näitaja.

Löödud väravate arvu poolest jagab Lasnamäe viimast kohta Kuressaare ja Viljandiga, kes kõik on kuue mänguga löönud vaid kolm väravat. Aga Viljandi kaitse on Lasnamäe omast statistika põhjal kolm ja pool korda tõhusam (kuue mänguga on Viljandile löödud 7, Lasnamäele 24 väravat) ja see toob võidu.

Paide Linnameeskond - Tallinna FC Flora 1:3

Paide on seni Floraga kohtunud kaheksa korda ja suutnud neist mängudest välja pigistada ühe viigi. Paar nädalat peaks olema olnud Florale piisav toibumaks Sander Posti lahkumisest tingitud sunnitud muutustest mängujoonises ning seda tõestas ka eelmise nädala 6:0 võit Lasnamäe üle. Paide annab lahingu, aga kaotab.

Oled nõus või vaidled vastu? Tahad ise ennustada? Lase käia ja pärast võrdleme, kumb on targem (loe: kes meist omab parimat võimalust saada kunagi nii kuulsaks kui kaheksajalg Paul)!

Loe ka Ott Järvela Twitterit ja vajuta "like"-nuppu Ott Järvela Jalgpallipunkrile Facebookis.

Andrus Veerpalu lugu on suur ja tähtis meile, maailmas ei teata sellest suurt midagi. (Tõestus näiteks siin).

Jalgpalli Meistrite Liiga teisi- ja kolmapäevased veerandfinaale vaatas kokku 214 884 silmapaari (nädal varem koguni 274 630), lisaks muidugi täpselt mõõtmatu, aga igatahes üüratu teleauditoorium.

Kahju, et kordusmängudeks säilis pinge neljast vaid ühes paarist. Aga see-eest pakkus Manchester Unitedi ja Chelsea lahing tõelise elamuse.

Mis elamus - üks meeskond võitis ju mõlemad mängud, imestate ehk. Tõepoolest, aga ometi jään enda juurde. Ja põhjendan kohe, miks.

Taktikaline duell: kaks kohtumist üheskoos vaadelduna andsid võrratu taktikalise etenduse. Avamängus jäi Chelsea keskväli selgelt hätta ja Frank Lampard mängis liiga madalal. Korduslahinguks tegi Carlo Ancelotti vigade paranduse ja läks üle 4-3-2-1 skeemile. Algul töötas see hästi, aga lõpuks selgus üheselt, et praegusel Chelseal jääb loovatest mängijatüüpidest tipptasemel lihtsalt puudu.

Kahe superklubi erinevused: ManU-l ja Chelseal ei tohiks ju tasemes erilist vahet olla, ometi on see hooaeg tõestanud vastupidist. Põhjused? Lõpuks taandub ju kõik treenerite käekirja ja ajugümnastika täideviijatele ehk mängijatele. Sellest lähemalt kohe ja siin:

Positiivsed persoonid: Vanameistrid Edwin van der Sar ja Ryan Giggs - siin on sõnad vaat et liigsed. Jutt ei käi üksnes ühe hiilgavatest tõrjetest ja teise uskumatutest söötudest, aga taolistes mängudes hindamatust rahust ja kindlusest, mida nad meeskonnale annavad. Wayne Rooney - kunagisest uljaspeast on kasvanud tõeliselt küps ja tark mängumees, musta töö tegija, võimaluste tekitaja. Millised söödud kordusmängus - vaata ja imesta! Javier Hernandez - ideaalne kaaslane Rooneyle. Kui nii noores eas on taoline väravavaist, siis... Ji-Sung Park - mängijad, kes peavad ülimaks meeskonda, mitte endast, on tänapäeva jalgpallis pigem haruldused. See ongi Parki väärtus. Alex Ferguson - kui sa pead kasutama kolmest vahetusest vaid ühe, siis annab see selgelt märku, et päevatöö on läinud täkkesse.

Negatiivsed persoonid: Fernando Torres - ideaalne näide, mida tähendab ründajale värava- ja enesekindlus. Kõik muu algab sealt. Või arvas keegi, et Torres ei oska enam mängida? Carlo Ancelotti - ei ole päris kindel, kas mees ise üldse aru saab, miks ta meeskond ei mängi. Pakun välja suurima põhjuse: Milani-päevil sai ta loota tervele plejaadile mängujuhi-tüüpidele (Pirlo, Kaka, Seedorf, varem Rui Costa), nüüd... Lampard? Ka tema pole enam see, kes oli. Teisisõnu: ei saa olla üksnes ründajate süü, et pall väravasse ei lähe. Enne peab pall ründajateni jõudma. ManU on ses võrdluses Chelseast peajagu üle.

* * *

Aga olgu, ootame poolfinaale ja finaali. Siis saame ka vastuse, kas keegi suudab peatada maailma klubijalgpalli aegade parima koosluse - tänase FC Barcelona.

Kui teha riikides küsitlus teatud füsioloogilistel või anatoomilistel teemadel, võidame konkurente pika puuga. Ilmselt on Eesti ainus riik maailmas, kelle valdav osa elanikkonnast teab, kus asub lodiluu, mitme kruviga kinnitatakse purunenud rangluud ja millistel asjaoludel võib tõusta organismis norandrosterooni kontsentratsioon.

Põhjus on lihtne: meie suusasangarite mured on võtnud üleriigilise mõõtme: rahvuslik rangluu, rahvuslik põlv, rahvuslik nohu...

Varsti on Eesti maailmas juhtival kohal ka kasvuhormooni teemadel. Igaüks teab, mida tähistab hGH.

Kahjuks ei arvestanud Andrus Veerpalu pressikonverentsi korraldajad seniseid kogemusi, Eesti rahva võimet end harida ning eksperdiks kutsutud doktor Jüri Laasiku esitlus oli äärmiselt ebapädev.

Kõige põhjalikuma ja arusaadavama selgituse kasvuhormooni WADA testimismeetodi ja olemuse kohta esitas Postimehe kodulehel teadusajakirjanik Arko Olesk.

WADA test ei mõõda kasvuhormooni taset veres, vaid hormooni eri isovormide omavahelist suhet. Lihtsustatult öeldes lööb kehaväline ehk süstitud hGH isovormide suhte sassi ja on seetõttu tuvastatav. Samas, nagu Oleski esitatud teaduslikud uuringud näitavad, ei riku isovormide suhet tugev treening ega pruugitud lubatud ained, mis stimuleerivad kasvuhormooni eritumist.

Jah, kasvuhormooni testimises on teatud küsitavusi, kuid tähtis on testi olemus. Miks seda olemust pressikonverentsil ei selgitatud vaid näidati diagramme, kus sportlase hGH tase vereplasmas võib tõusta kuni 20 korda, ent millel puudub vähimgi tähendus? Miks ei räägitud pressikonverentsil sõnagi sellest, et ei testita hGH taset vaid isovormide suhet, mille tasakaal saab paigast ära minna ainult siis, kui organismi viia sünteetilist kasvuhormooni?

Kas tõesti arvatakse, et Eesti rahvas pole võimeline endale olulisi asju selgeks tegema? See, kes hakkab väitma, et lodiluu asub randmepiirkonnas, teeb end lihtsalt lolliks.

Teadustaustaga inimeste kirjutatud sotsiaalmeedias ilmunud artikleid uurides, leiab sealt hulga küsimusi, mida ei oska esitada ükski ajakirjanik. Ent mis tunduvad olulised. Eilne õhtupoolik polnud erand. Meilboksi potsatas järjekordne viide. Artikli autor on biokeemik ja rakubioloog, kes tegelenud valguliste ravimite, nagu seda on ka kasvuhormoon, väljatöötamisega.

«Kõige huvitavam on asja juures üks detail, millele seni keegi väga tähelepanu pole pööranud. Nimelt, Andrus Veerpalu pressikonverentsil selgus, et kasvuhormooni küsimus on suusakoondises juba pikemat aega fookuses olnud.

Tekib küsimus, miks on suusakoondis pikaajaliselt (kui pikalt?) uurinud kasvuhormooni taset sportlaste veres? Seda ei tehta rutiinselt, kuna see pole mingi markermolekul hindamaks sportlase seisundit. Juhul, kui seda on tehtud teaduslikust huvist, peaks väga lihtne olema näidata, millised on tulemused, kes sellega tegeles ja mis allikatest sellist uurimistööd finantseeriti.

Kui seda tehti ka lähtudes mingis teaduslikus mõttes irratsionaalsest huvist, siis peaks olema võimalik näidata, millises laboris need testid tehti, millises mahus ja milliste finantsvahendite eest. Ja muidugi dokumentaalselt tõestada ka laborist väljastatud tulemused.

Kasvuhormooni mõõtmine on muidugi vajalik ka juhul, kui monitooritakse...

Ootan huviga, millal ajakirjandus need küsimused suusaliidule suunab.»

Alustuseks tahaksin rääkida anekdoodi siilist, kes jookseb varahommikul mööda muruplatsi ringi ja pobiseb "Mõnna-mõnna-mõnna!", kuid kahjuks ületab selle anekdoodi kahemõttelisuse nivoo Õhtulehe kehtestatud piirnormid ja lõpp jääb rääkimata.

Aga räägime sellest, mida Õhtulehe kehtestatud piirnormid lubavad - murust ja jalgpallist. Need kaks saavad tänavuses Eesti meistriliigas esimest korda kokku just sel laupäeval, kui FC Flora võõrustab Kitseküla staadionil Lasnamäe Ajaxit. Aga kõigest järjekorras.

Nõmme JK Kalju - Sillamäe JK Kalev 2:1

Jah, ma tean, et Ugri Ässades ennustasin selle mängu tulemuseks 2:2, aga nagu eelnevad voorud on tõestanud, pole ma ilmeksimatu ning riskide hajutamine tundub olevat mõttekas. Aga miks Kalju võidab? Sest objektiivselt vaadates on nad Sillamäest tsipa tugevamad.

FC Viljandi - FC Kuressaare 2:1

Võib välja mõelda hulganisti põhjuseid, miks Viljandi seda mängu ei võida, aga vaata kust otsast tahad - loogilisim tulemus on just Viljandi võit. Kindlasti ei tähenda see, et Kuressaarel võimalusi poleks. Saarlase võidušansid on umbes 20% ja viigivõimalused 30%, mis jätab aga ülejäänud 50% Viljandi võidule ja seda ka pakun.

Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Levadia 1:1

Levadia on haavatud, sest eelmise nädala 1:3 kaotus Nõmme Kaljule oli väga valus hoop. Tabeli seisukohast otseselt mitte, sest liiga on tõesti nii ühtlane, et viiendas voorus midagi lõplikku ära ei otsusta, aga moraalselt küll. Levadia teadis väga hästi, et nad polnud Kaljule kunagi kaotanud. Nüüd on.

Hooaega oodatust kehvemini alustanud Tammeka näitas viigiga Transi vastu kosumise märke ja haistab võimalust järjekordne viigipunkt noppida.

Tallinna FC Flora - Lasnamäe FC Ajax 3:0

Ajax pole sel aastal üldse muru näinud, sest Tallinnas lund ei koristata ja Lasnamäel on kõik roheline (kaasa arvatud mitmed autod!) endiselt valgolluse all peidus. Flora oli Balti liiga mängus Ventspilsiga tõesti kehv, aga Ajaxist rullitakse ikkagi probleemideta üle.

Narva JK Trans - Paide Linnameeskond 2:0

Vot ei ennusta üllatustulemust, vaid olen igav ja puine konservatiiv, kes väidab, et Narva lööb mõlemal poolajal ühe värava ja võidab kiiresti ununeva mängu 2:0!

Kui Järvela ajab sinu meelest sulaselget pada, siis aja vastu, kommenteeri, osata ja ennusta ise paremini. See oleks sinust tõesti väga tore!

Ning tšeki ka Ott Järvela Jalgpallipunkrit Facebook'is ning Ott Järvela Twitterit.

Alustame kiitusest. Tänase otseülekandega suusaliidu pressikonverentsilt tegi ETV ajalugu. Kiitus kiire reageerimise eest. Kahjuks sellega õlalepatsutus ka lõppeb.

Sest televaatajana ajas suisa raevu, kui Marko Kaljuveer teatas keset üritust: "Siinkohal on meile antud eetriaeg läbi." Ja kõlama hakkas juba sadu kordi nähtud "Väike maja preerias" tunnusmeloodia.

Tule taevas appi!

Parasjagu on käimas viimase nädala kuumima sündmuse paljastamine ja ETV ei suvatse seda lõpuni näidata. Tõsi, pressikonverents oli kestnud juba 40 minutit ja osalised olid kõik sõna saanud, ent ometi polnud üritus läbi. Asjaosaliste sõnul jätkus küsimusi-vastuseid veel tunni jagu. Raadio oli veidi tublim, jätkas ülekannet veel kümme minutit, kuid lõpuni ei teinud seda nemadki.

Andrus Veerpalu sai otseeetris väga vähe sõna, loomulikult jäid vaatajatel nägemata olümpiavõitja pisarad.

ETV (pöördun siinkohal meelega umbisikuliselt, sest ei tea, kuivõrd lasub süü pehmel sporditoimetusel ja kui palju dikteerivad neile eetriaega ette ülemused), mis peaks juhtuma, et te lõpetaksite kramplikult ajakavast kinnihoidmise?

Tegemist on ju vaat et meie ajaloo tähtsaima spordisündmusega. Tõenäoliselt üldse aasta TOP10 sündmusega Eestis.

Aga mis on see kõik põneva kogupereseriaali kõrval, pealegi kui Laura asub Pähklisalu kooli õpilaste silmaringi avardamiseks neile kirjasõpru otsima. Nojah.

Üks vanem ja habetunum kolleeg soovis, et ma kirjutaks Eesti ja Soome jalgpallikoondise võrdluse. Aga palun: meeldivamat ülesannet ei saa ollagi!

Alustagem tähtsaimast ehk heitkem pilk EM-valikgruppide tabelitele.

C-grupp: Itaalia 13 (5 mängu), Sloveenia ja Serbia 8 (6), Eesti 7 (5), Põhja-Iirimaa 6 (5), Fääri saared 1 (5).

E-grupp: Holland 18 (6), Rootsi 9 (4), Ungari 9 (6), Moldova 6 (5), Soome 3 (4), San Marino 0 (5).

Numbrid ei valeta iial. Ehk: Soome on mänginud masendavalt ning tema laul on lauldud; Eesti aga on esinenud tublisti üle keskmise ja võib heietada isegi õrna edasipääsulootust.

Kui sõbrad põhjanaabrid tulevad nüüd uhkeldama väravate vahega - neil 10:6, meil 7:6 -, siis on alati kasulik vaadata numbrite taha. Ehk: kas soomlased tunnevad end väga hästi, et suutsid San Marinot 8:0 klohmida, aga ülejäänud kolmes mängus tappa saada? Vaevalt.

Juba kälimehed teavad, et naabrile ärapanemisest paremat tunnet ilmamunal pole olemas. Antud juhul muudab selle tunda eriti orgastiliseks tõsiasi, et - tee või tina - meite omad mängivad endiselt soomlastega võrreldes kui külaklubides ja -liigades.

Jussi Jääskeläinen, Inglise kõrgliiga, Bolton; Shefki Kuqi, Inglise kõrgliiga, Newcastle; Sami Hyypiä, Bundesliga, Leverkuseni Bayer; Petri Pasanen, Bundesliga, Bremeni Werder; Mikael Forssell, Bundesliga, Hannover; Roman Jeremenko, Kiievi Dinamo; Perparim Hetemaj, Serie A, Brescia... Lisaks koguni viis mängijat Hollandi kõrgliigast. Ja nii edasi.

Valikusse on mahtunud ka Eesti koondislaste kaks head tuttavat: Niklas Moisander AZ Alkmaarist ja Teemu Tainio New York Red Bulls (eks näis, kas äsja lombi taha kolinud mees hakkab kodumaad esindamas käima?).

Pole paha loetelu. Mõelge, kuivõrd meie sarnase valiku puhul õnnest kiljuksime ja millise ootustekoorma koondisele asetaksime?

Järelikult on Tarmo Rüütli&Co potentsiaali ära kasutanud sootuks paremini. Mis on kvaliteedi märk, pole kahtlustki.

Soomlaste üle-üle-eelmine juhendaja, šotlane Stuart Baxter lahkus maalt farsi saatel. Ajakirjanikud ja avalikkus solvasid teda ning tema neid. Asemele värvati lühikeseks ajaks Olli Huttunen, seejärel Markku Kanerva ning päris hiljuti kümnenditagune ründetuus Mika-Matti „Mixu" Paatelainen (pildil).

Aga...

Et kõik uimastavalt ilus ei paistaks, naaskem reaalsusse.

Ehkki soomlased pole veel iial suurturniirile pääsenud, on nad jõudnud päris-päris lähedale. Vutisõbrale meenub ennekõike muidugi 1998. aasta MM-valikgrupi viimane ja ülidramaatiline mäng Helsingi olümpiastaadionil Ungariga. Aga üksikuid väga säravaid tulemusi on saadud ka järgmistel aastatel.

Ja meie liigasid ei saa ühestki küljest võrrelda.

Ville Arike kirjutas kaks päeva tagasi siinsamas spordiblogis, kuidas Ateena Panathinaikose korvpallimeeskonna võit Euroliiga veerandfinaalis Barcelona üle võiks eeskuju anda ka Eesti klubidele, kuidas omamaistele palluritele tuginedes endast rikkamate selg prügiseks teha.

Kuidas Panathinaikos seda tegi, on aga omaette vaatamisväärsus. Hispaania korvpalliportaali Solobasket blogija Raul Jimenez on oma blogi tarvis Panathinaikose ja Barcelona kolmandast kohtumisest ja Barcelona ühest rünnakust kokku pannud video, mida võib nimetada ülistuseks Panathinaikose meeskondlikule kaitsemängule ning "meeskondlikule kaitsemängule" kui sellisele.

Jimenez joonistab videos lahti ja toob blogis välja kogu asja võlu ehk detailid. Kuidas Panathinaikos pideva survega palli võimalikult kaugel kolmesejoone taga üritab hoida. Kuidas vastaste mängujuhile, tänavu kaugvisetega hädas olnud (tõsi, antud kohtumises hästi tabanud) Ricky Rubiole ruumi antakse, lubades tal visata, kuid mitte korvi alla murda. Kuidas korvialused Barcelona mängijad on nende soovitud positsioonidelt eemale surutud ja abi igaks juhuks alati ootamas. Ja kuidas lõpuks, kui Panathinaikose mängijatel vaja kaaslasi abistama hakata, ei jõllita ükski mees palli, vaid liigub kui inertsist vabaks jääva vastase poole. Ning kuidas seetõttu on Barcelona sunnitud tegema söödu, siis veel ühe ja veel ühe, kuni rünnakuaeg enne viskele jõudmist läbi saanud.

Tasub vaatamist ja imetlemist.

BC Kalev/Cramo presidendi Ivar Valdmaa unistus eestlastest koosnevast meeskonnast, kes välismaalastele vastu nina annaks, elustub ameeriklastest tiinel Euroopa korvpallimaastikul Ateena Panathinaikoses.

Sest olid just kreeklased ehk Panathinaikose jaoks omamaised pallurid need, kes Euroliiga veerandfinaalis tegid kolmel korral tuule alla tiitlikaitsjale ja suursoosikule FC Barcelonale. Saab küll! Ainult et selleks peaks meie korvpalli tase kannatama mingigi võrdluse välja Kreekaga.

Kreeka kuulub juba mitukümmend aastat, Nikos Galise aegadest Euroopa korvpalli suurjõudude sekka, ja on suutnud oma koha seal säilitada. Maa tippklubid Panathinaikos ja Pireuse Olympiakos suudavad suure raha toel jätkuvalt kokku osta, keda vaid.

Seda üllatavam oli hooaja alates asjaolu, et Željko Obradovici juhendatav Panathinaikos tegi suure panuse kreeklastele endile. Kas raha jäi vähemaks? Või nägi vana kaval rebane Obradovic, et just need mehed - eesotsas Panathinaikose dinosauruse Dimitris Diamantidisega (pildil) - suudavad klubi tippu viia?

Kaheksast viimati Barcelona vastu põhiraskust kandnud mehest, kes kõik viskasid vähemalt 8 punkti, olid kuus kreeklased! Võrdluseks: Olympiakosel viimases kohtumises vähemalt veerand tundi mänginud seitsmest mehest oli kreeklasi kaks tükki. Ära on vajumas näiteks vananev staar Theodoros Papaloukas, kes ei suutnud veerandfinaalseerias Siena Montepaschiga õieti millegagi silma paista.

Tulemused? Panathinaikos - nagu öeldud - võitis Barcelona. Olympiakos kaotas Sienale ja vaatab Final Fouri kõrvalt. Mida suudab Panathinaikos viimases vaatuses?

Kaks fantastilist koondisemängu vaadatud ja rõõmustatud, tuleb kodusel jalgpallil naasta tulevaste koondislaste kasvulava ehk Eesti meistriliiga juurde, kus laupäeval toimuvad kunstmuruväljakutel üle Eesti 5. vooru kohtumised.

Antud rubriik loodab siinkohal jätkata 4. voorus näidatud edukust, kui pihta läks neli tulemust ja üks koguni täpse skooriga.

Sillamäe JK Kalev - FC Viljandi 2:0

Sillamäe sai eelmisest voorust meeliülendava elamuse, kui võõrsil võideldi end mängus Floraga 0:2 kaotusseisust viigini. Eeldusel, et vahepealse kahe nädala jooksul pole Eesti muldmetallipealinna jalgpallimeeskonnas toimunud apokalüpsist, peaksid nad Viljandist jagu saama.

Tuleb loota, et laupäeval Sillamäel miinuskraade ja tuult poleks, sest need muudaksid mere lähedal asetseva kunstmuru jalamaid uisuväljaks, kus isegi Wayne Gretzky jalul ei püsiks.

Tartu JK Tammeka - Narva JK Trans 1:2

Kahenädalase pausi jooksul jäi Tammeka ilma Rootsi neljanda liiga klubisse siirdunud poolkaitsjast Siksten Kasimirist, mis tähendab, et kogemustega on meeskonnas seis sama, mis mullu - hoobelda ei saa.

Et Trans purustas viimati Lasnamäe FC Ajaxi 7:0 ning Tammeka on hooaega alustanud kesiselt, ütleb loogika, et idavirulased lahkuvad Tartust punktidega. Liiga põnevuse seisukohalt oleks muidugi hea, kui võidaks Tammeka...

Tallinna FC Levadia - Nõmme JK Kalju 1:1

Intriigi leidmine on lihtsam kui lumepalli kokkumätsimine - mullu Levadiast vallandatud Igor Prins on nüüd Kalju peatreener ning tema käsutuses on koosseis, mis vähemalt teoreetiliselt võib Eestis ükskõik kellele tuule alla teha.

Mullu sügisel juhtis Prins Kalju Maarjamäe staadionil 1:1 viigini, millega kahjustati oluliselt Levadia tiitlilootusi. Tänavu on rollid muutunud nii palju, et suures mängus osaleb ka Kalju ise. Kahe kange kisklemise loogilisim tulemus on viik.

FC Kuressaare - Tallinna FC Flora 0:3

Kogu lugupidamise juures FC Kuressaare vastu pean tõdema, et kui Sander Post pidi Florast lahkuma, siis on saarlased enamvähem parim variant, kellega vähem kui 48 tundi pärast oma staarründaja ning meistriliiga 2010. aasta parima ja resultatiivseima mängija kaotust kohtuda.

Flora meeskonnal tuleb leppida, et nad mullu meistritiitlile vinnanud Post on nüüd Aalesundi mängija ja tema peale enam loota ei saa. Kas meeskonna noor ründeliin - Henri Anier (20), Rauno Alliku (21), Hannes Anier (18) - veab välja? Hooaja lõikes ei oska vastata, Kuressaare vastu aga veavad küll.

Lasnamäe FC Ajax - Paide Linnameeskond 1:2

Neli esimest vooru on tõestanud, et heitlus tabeli alumise neliku - või Tammeka kehva vormi jätkumise korral koguni viisiku - seas tõotab kujuneda sama tasavägiseks, kui võitlus tipus, kus meil hetkel valitseb Eesti meistriliiga ajaloos esmakordselt nelikjuhtimine.

Lasnamäe ja Paide mängus eelistan seni väga sümpaatset minekut näidanud järvalasi.

Aga sul on võimalik vastu vaielda jättes kommentaaridesse oma ennustuse. Pärast võrdleme, kellel on õigem!

Meistriliigasse suhtuvad soosivalt ka Ott Järvela Jalgpallipunker Facebook'is ja Ott Järvela Twitter.