Olümpiavõitja Jaan Taltsi verbaalne laskemoon ei näi lõppevat. Hiljuti pöördusin Taltsi poole sooviga, teha lugu tema õpilasest Leho Pendist. "Lugusid tuleb kirjutada siis, kui meie seda tahame," ütles tõstekuulsus mind pikalt saates.
See selleks.
Nüüd selgus, et mina olin veel viisakas kuju. Sporditähe kirjamees Rando Soome läks otse noore Pendi juurde ja võttis talt Kalev Spordi tarbeks teleintervjuu. See ei mahtunud Taltsi hing - kuidas te intervjueerite noorsportlasi treenerilt luba küsimata!
"Tema ei tea eesmärkidest midagi, neid tean ainult mina," teatas Talts füürerlikult.
Stopp! Võtame hetkeks aja maha.
18(!)aastane tõstmisanne Leho Pent oleks justkui vanahärra saunaseep, mida ta vaid heale tuttavale laenama nõustub. Või uhke tort, mida võib lahti lõigata üksnes 43 maailmarekordi püstitaja.
Tõstjad kiruvad juba tükk aega, et meedia käib neist ringiga mööda. Tõsi. Nad on vähe tähelepanu saanud. Aga põhjus on lihtne: pole tulemusi! Taltsi, Neulandi, Luhaääre ja teiste mehetegudest saame kirjutada ju vaid ajaloo külgedel. Aga täitmist ootavad ka uudisküljed. Pole tulemust, pole meediahuvi. Lihtne. Mis te arvate, kui palju kirjutatakse paari aasta pärast suusatamisest, kui vana kaadervägi loobub ja Aivar Rehemaa jääbki 30-ja-peale koha meheks? Või mitu artiklit ilmub sumomaadlusest pärast Baruto karjääri lõppu?
Nüüd, kui tõstmisest tulemused taas paranema hakkavad, tahetakse aga senise ükskõiksuse eest meediale tagasi teha.
Kogu selle jonnimise-punnimise taustal on mul siiralt kahju Pendist. Tema on täiesti süütu kannataja.
Niisiis, härrased tõsteliidus, kas katsume leppida? Pendi (õigemine vendade Pentide) nimel.
