Kodune jalgpallihooaeg lõppes. Täpselt päevase hilinemisega. Aga olge valmis, uue aasta märtsis ja novembris ootab samasugune õud uuesti ees.
Tormine pühapäev jalgpallimurul (või õigemini jalgpallijääl).
Esiliiga üleminekumäng Lasnamäe Ajax - Tallinna Legion. Väravalööja: tuul. Ei, mitte mängija Tuul, aga lihtsalt tuul. Jah, pärast sai väravalööja tuulest, küll Maksim Kisseljov, aga ikkagi.
Meistriliiga üleminekumäng Pärnu Vaprus - Paide FC Flora. Ülidramaatiline sündmustik: Paide juhib 3:1, Pärnu spurdib omakorda ette 4:3, aga enamat ei suuda ja Paide pääseb tänu võõrsil löödud väravatele meistriliigasse. Ka alajuht Aivar Pohlak kirjeldas hooaja lõpetamisel varjamatu õhinaga, kuidas Vaprus ei suutnud allatuult mängides 18 minutiga otsustava tabamuseni jõuda.
Huvitav, kas talle tuli kasvõi sekundiks pähe mõte: tegemist on ju ehtsa eneseirooniaga! Põnev võis ju olla, aga kas tõesti on meile aastast aastasse vaja SELLISEID mänge? Pigem tõmbas Paide õnneliku loteriipileti, mitte ei mänginud vastast nii tähtsas heitluses üle.
Ei, mul pole midagi pika jalgpallihooaja vastu. Pole iial olnud. Aga peavad jääma võimalused kiirete muudatuste tegemiseks. Sest, olgem ausad, eilne ilm polnud jalgpalli mängimiseks. Kerge miinus ja lumi - pole hullu. Aga torm - ei, aitäh.
* * *
Aga karavan veereb pidurdamatult edasi. Uue aasta kalender on juba paigas.
Rõõmustagem: kolmes esimeses voorus ootavad meid põnevusheitlused - 7. märtsil Nõmme Kalju - FC Flora, 14. märtsil FC Flora - FC Levadia, 17. märtsil Narva Trans - FC Flora. Tore küll, aga mõte, millistes tingimustes need mängud toimuda võivad, ei vaimusta eriti.
Mis siis teha?
Esimene võimalus: muuta kalender paindlikumaks. Ehk: kui on ikka eilselaadne tormiilm, tuleb mäng edasi lükata.
Teine võimalus: tõmmata hooaega ikkagi koomale. Nüüd, mil Balti liiga kalender varasemast õhem, peaks see ju ometi võimalik olema.
Kolmandat võimalust - muuhulgas vanal moel jätkamist - ei ole.
