Kümme kuud hiljem: kas vutikoondis on tugevam või nõrgem? (2)

Ja ongi need kümme kuud kui linnulennul möödas! Jah, sealt on möödas KÜMME KUUD, mil Eesti jalgpallikoondis viimati Iirimaaga maa ja mõisa peale mängis. Nüüd on jälle suurte mängude aeg käes.

Vahepeal on sobitatud erinevate riikidega uut ja vana sõprust, mõni mees vahetanud klubirüüd, mõni koondisest lahkunud / kõrvale jäänud, mõni pead tõstnud.

Sõnaga: kas Eesti jalgpallikoondis on tugevam kui eelmises, ajaloolises valiktsüklis?

Tuumik on endine. Konstantin Vassiljev on liidrite liider - nüüd võidelnud kätte ka peadirigendi rolli koduklubis. Tema on vaieldamatult meie asendamatuim mängija igas mõttes.ALDO LUUD

Sergei Pareiko jätkab usutavasti vanas headuses, süstides tervesse meeskonda kindlust. Raio Piiroja koha nii kaptenisillal kui keskkaitses on hõivanud Ragnar Klavan - meie esimene väljakumängija tippliigas, tõsi, viimasel ajal õige praktikata.

Paremkaitses on Enar Jääger sama kindel kui kütusehinna tõus, samuti Aleksandr Dmitrijev kälimees Vassiljevi adjutandina keskvälja südames.

Need on mehed, kelle Tarmo Rüütli tavaolukorras kannab protokolli sekunditki mõtlemata.

Ilmselt talitab ta vasakkaitses samuti Norras kindlalt ja julgustavalt areneva Taijo Teniste ning võrreldes eelmise tsükliga uue näoga ründepaariga Andres Oper - Henrik Ojamaa.

Jääb kolm vakantset platsi., kuhu soosikud Taavi Rähn, Sander Puri ja Dmitri Kruglov, aga...

Hiina esiliigas palliv Rähn on nagu mister X, mees, kes tuleb tundmatusest ja keegi ei tea temast midagi liiga täpset. Aga suurt muret pole: Igor Morozov ja Alo Bärengrub on ootel.

Puri on jalgpalli Oliver Venno - tõusnud suure lootusena, aga siis vajunud. Kuopio Palloseuras on ta oluliselt vähemolulises rollis kui Ats Purje, ent Rüütli on seni eelistanud paremal äärel Puri.

Ka Kruglovi usub Rüütli vankumatult - ka olukorras, kus too piirdub Venemaal duubelrivistuse mängudega ning Joel Lindpere ja Tarmo Kink on pingil oma tundi ootamas.

Summa summarum: sinisärkide koondis pole kindlasti nõrgem kui aasta eest, vähemalt mitte paberil. Valikut jagub, lõviosa meestest saab klubides marjamaale, lisaks on lootus Piiroja ja eelkõige Sergei Zenjovi tervenemise võrra veel tugevamaks muutuda.

Ent üht trumpi paistab üha tehnilisemaks muutuv Eesti koondis aina rohkem lõivuks tooma: oleme kui lilliputid!

Kõik põhitegijad on pigem lühikesekasvulised, eranditeks vaid keskkaitsjad Rähn ja Klavan (ehkki ka nemad pole oma ampluaas mingid hiilglased) ning mööndusega ka Oper. Mis tähendab, et standardolukordi peame järjest rohkem kartma.

* * *

Aga lõpetuseks räägime ühe jutu kohe klaariks: kõik eelnenu ei tähenda, et nüüd on latiks eelmise tulemuse kordamine. Hollandi kõrval oleme kõigest hoolimata endiselt millimallikad, Türgi kõrval kääbused ning Rumeenia ja Ungari kõrval lihtsalt üks pisike jalgpallikants kuskil ääremaal.

Seega: rahu, ainult rahu!

Kommentaarid
11:39, 5. september, 2012
Thurdarssoni ajal ju olidki kornerid peaaegu ainuke variant skoori teha meie koondisel aga kuna Zelinskyt ja Lemsalut enam pole siis loomulikult ise meil lootust pole teisi ohustada ja pigem peame hirmust hoopis kanged olema vastaste kornerite ajal aga nagu Pahvgi lausus - siis kui me paar-kolm trahvnoikat soodsalt kohalt 90 minuti jooksul teenime , siis on kindel , et korra ikka vastase puuri sahistatakse ja seega forsseerime noid minimaalselt kaht vastutegema kui nad kolme punkti soovivad Eesti vastu teenida ja see polegi nii lihtne.
-t-, 12:46, 6. september, 2012
Kõige lihtsam on vaadata FIFA jooksvat edetabelit ja seal tõusudega oamd järelddused teha. Statistika ei valeta.
Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

Spordiblogi

Üks võistlus, usutlus, lugu teise otsa – selline on ühe spordiajakirjaniku tavapärane töörutiin. Ta ammutab iga jumala päev aina uut infot. Ta teab alati rohkem, kui kirja saab panna. Nii on ja nii jääb. Või nagu lehetsurad ise armastavad öelda: leht ei ole kummist, kõik sinna ei mahu.

Olgu meie spordiblogi siis koht, kus kaadritagust lugejale veidigi rohkem avada ja paljastada. Et rohkem jõuaks avalikkuse ette ja vähem jääks märkmikusse. Ehk siis: ses jututoas ilmuvad veidi teistlaadi mõtisklused-arutlused- kommentaarid kui paberlehes. Usutavasti lööte meie arutlustes õhinaga kaasa.

Rehviinfo