Kui Tallinna Levadia kaotas eelmisel aastal Euroopa liiga eelringis Luksemburgi klubile Differdange, võeti seda kui suurt põrumist. Ebameeldival kombel pole peagi selleks enam põhjust - kui praegu Eesti klubivutt Luksemburgi veel edestab, siis peagi kardetavasti mitte.
Eesti jalgpalliklubid pole suutnud kaks hooaega järjest eurosarjas järgmisse ringi pääseda. 2010. aastal jäid esimesel tõkkel toppama Levadia (kahe mängu kokkuvõttes 3:4 kaotus Debrecenile), Tallinna Flora (1:2 Tbilisi Dünamole), Narva Trans (0:7 MyPa-le) ja Sillamäe Kalev (1:10 Minski Dinamole).
2011. aastal osalesid ja kaotasid Nõmme Kalju (0:2 Espoo Honkale), Trans (1:7 Rabotnickile), Levadia (0:1 Differdangele) ja Flora (0:1 Shamrock Roversile). Kahe eelmise eurohooaja jooksul pidasid Eesti klubid 16 kohtumist, millest viigistati viis (neist neli 0:0) ja kaotati 11.
Rõõmutu seeria tõttu terendab Eesti klubijalgpallile (loe: meistriliigale) mudaliiga ehk pudenemine Euroopa kuue viimase sekka, mis tähendaks, et meisterklubi alustab Meistrite liiga mitte teisest, vaid esimesest eelringist koos San Marino, Andorra ja Fääri saarte meistriga.
Sisuliselt ei tähendaks esimesse eelringi pudenemine midagi katastroofilist. Kaks lisamängu juuni lõpus/juuli alguses pingestaksid küll niigi tihedat kodust kalendrit, ent peamine oleks ikkagi sümboolne põnts, mis kaasneks Luksemburgist tahapoole langemisega ja teadmisega, et Läti-Leedu paiknevad valgusaasta jagu kõrgemal.
Eurosarjadesse jagatakse kohti vastavalt Euroopa Jalgpalliliidu rahvusliigade edetabelile, mis töötab süsteemil „viie eelmise hooaja tulemused määravad tabelikoha järgmiseks hooajaks" ehk Eesti staatuse kohe algavaks eurohooajaks 2012-13 määrasid tulemused hooaegadel 2006-07 kuni 2010-11.
UEFA 53 liikmesriigi seas oli Eesti nende viie hooaja jooksul oma klubide poolt eurosarjades näidatud tulemuste põhjal 45. kohal. Juba praegu on teada pingerivi ka hooajaks 2013-14, kus Eesti on pudenenud 47. kohale ehk edestatakse täpselt kuute riiki, kes alustavad Meistrite liigat esimesest eelringist (Eesti meister Flora pääses tänavu seega viimasena teise eelringi).
Algava eurohooaja tulemused mõjutavad asetusi hooajaks 2014-15. Tolleks suveks viimase kuue sekka vajumise vältimiseks peavad Eesti klubid tänavu väga hästi esinema.
Iga riik saab iga eurohooaja eest punkte lihtsa valemi alusel. Iga mängu võidu eest 2 ja iga viigi eest 1 punkt, kusjuures eelringides antakse poole vähem punkte. Iga riigi klubide teenitud punktid liidetakse ja jagatakse eurosarjades osalenud klubide arvuga. Tulem ongi tolle hooaja punktide summa.
Nagu allolevast tabelist näha, teenis Eesti hooaja 2006-07 (Intertoto sarja (TVMK) ei arvestatud) eest 0,833 punkti (Levadia vs Prilepi Pobeda 1,5 p (1:0 ja 0:0), vs Crvena Zvezda 1 p (0:1, 2:1); Flora vs Valerenga 0 p (0:1, 0:1), Trans vs Helsingborg 0 p (0:6, 0:3); kokku 2,5 p/3=0,833).
Hooaja 2014-15 eurosarjakohtade arvutamisel nood punktid kaovad ja asemele tulevad käesoleval suvel teenitud. Et meie lähimad jälitajad Põhja-Iirimaa ja Luksemburg kaotavad vastavalt 0,500 ja 0,333 punkti, langeb Eesti neist virtuaalses tabelis tahapoole: 47. Põhja-Iirimaa 2,083, 48. Luksemburg 2,000, 49. Eesti 1,833.
Et jääda Euroopa 47 parema sekka (nii madal Eesti eesmärk ongi!), tuleb algaval eurohooajal koguda 0,25 punkti rohkem kui Põhja-Iirimaa ja 0,167 punkti rohkem kui Luksemburg. Kahel eelmisel hooajal (vt tulpasid 2010-11 ja 2011-12) oleme mõlemale alati (pikalt) alla jäänud.
Spekuleerides, et Põhja-Iirimaa ja Luksemburg koguvad oma viimase kahe hooaja keskmise summa ehk ca 0,725 punkti, vajab Eesti tabelisse 1 punkti, mille saavutamiseks on nelja klubi (Flora, Kalju, Trans, Levadia) peale vaja nelja võitu või kaheksat viiki.
Transilt (vastane Bakuu Inter) ei tasu traditsiooniliselt midagi oodata, Floralt (vastane kevadine Meistrite liiga 1/8-finalist FC Basel) on tulemust raske nõuda. Äkki mingi ime läbi saadakse kahepeale kätte üks viik.
Põhiline lootus lasub Eest meistriliiga tabeli kahel tipmisel meeskonnal. Kalju kohtub Lenkarani Hazariga ja Levadia Šiauliaiga. Mõlemal on šansid edasipääsuks olemas. Aga kas nad suudavad kahe peale koguda mainitud neli võitu või kaheksa viiki?
Ausalt öeldes keeruline uskuda, mis panebki järeldama, et eurohooaega 2014-15 alustab Eesti jalgpallimeister mudaliigast.
