Lähen väga tigedaks, kui kohtan sõnas või pildis kreeklasi, kel on täiesti poogen, kuidas võlad makstud saavad. Järjekordne rahvus/riik, kes arvab, et neil on mingil ainult neid endeid kõigutaval põhjusel õigus teis(t)e peal lösutada. Aga Kreeka jalgpallimeeskond mulle meeldib!
2004. aastal šokeeris Kreeka Euroopa meistritiitel eranditult kõiki. Meil sõpradega on kombeks omavahelisse ennustusvõistlusesse kaasata ka lauamäng Kimble - mängime turniiri läbi nii, et täring ennustab skoore. 2004. aasta EMi eel jõudis Kimble järeldusele, et võidab Kreeka ja kõigil oli lõbu laialt...
Kaheksa aasta eest võitis Kreeka stiiliga, mis tembeldati antijalgpalliks. Sakslasest peatreener Otto Rehhagel hindas kainelt oma käsutuses olevaid ressursse, surus nad ülirangetesse raamidesse ning mis kõige tähtsam - suutis meeskonda veenda, et tema valitud tee on õige. Auhinnaks meistritiitel, mis tituleeriti antijalgpalli võidukäiguks. Ei olnud Kreeka võit toona sümpaatne mullegi.
Nüüd on olukord aga hoopis teine. Kreeka mängust kumab läbi suur veendumus valitud tee õigsusesse. Tulemused on väga head - kui enne 2004. aasta EMi oli Kreeka mänginud vaid kahel finaalturniiril (EM 1980 ja MM 1994), siis EM-tiitli järel on kõrvale jäädud vaid ühest (MM 2006).
Keerulistes olukordades ei lööda käega, vaid rügatakse veel rohkem. Nii ka reefel. Sokrates Papastathopoulose eemaldamise - hispaanlasest kohtunik Carlos Velasco Carballo otsus oli halb, sest esimene kollane kaart oli 100% vale ja teine pigem samuti - järel haaras Kreeka hoolimata vähemusest mänguohjad enda kätte ja viigistas teenitult.
Kahjuks ei suutnud muidu suurepärase teise poolaja mänginud Giorgios Karagounis (pildil) realiseerida penaltit, aga pigem oli eilne viik Kreeka jaoks kombineerituna Tšehhi kaotusega siiski julgustav märk. Kreeka on Fernando Santose käe all peetud 22 mängust kaotanud vaid ühe. See on EM-finaalturniiril päris kõva relv!
Erinevalt Kreeka riigist ja rahvast tekitab nende jalgpallimeeskond sümpaatseid emotsioone. Võtaks ainult tavaline Kreeka inimene oma jalgpalluritest eeskuju ja hakkaks ka hea eesmärgi nimel tööd rügama...
Põnevat statistikat: Giorgios Karagounis reedene kollane kaart oli tema seitsmes hoiatus kaheksas EM-finaalturniiril peetud kohtumises. Vaid üks meeskond on EM-finaalturniiride ajaloos suutnud vähemusse jäämise järel kaotusseisust välja tulla - Jugoslaavia 2000. aastal Sloveenia vastu.
Reedel kaks mängijat eemaldanud Carlos Velasco Carballo on punase kaardiga suur sõber - lõppenud hooajal vilistas ta 19 Hispaania kõrgliiga mängu ja näitas neis punast kaarti 16 korda. Kreeka on EM-finaalturniiridel peetud 10 alagrupikohtumisest võitnud vaid ühe.
