Kergejõustiku vaenlased: neli karmi aastaaega! (3)

Hallil nõukogude ajal olid Vene riigi hädade põhjustajad täpselt teada. Probleeme tekitasid neli aastaaega ja rahvusvaheline kapitalism. Nüüd on samad vaenlased tekkinud ka Eesti kergejõustikul, lisandunud on halastamatu vigastusetont.

Nali naljaks, kuid kolmest kehvast suusakuust esimene on kõike muud kui kergejõustikusõbralik. Treenimine ja võistlemine ei paku praegu ühelegi sportlasele tavapärast rõõmu. Nii mõnigi on sunnitud osaliselt sisehallis harjutama.

Aga Euroopa meistrivõistlused ja olümpia lähenevad kosmilise kiirusega. EMi avapauguni on tänasest jäänud vähem kui kolm nädalat, Londoni mängude tuli süüdatakse täpselt 50 päeva pärast.

Omaette teema on võistlused, mida leiab kodusest kergejõustikukalendrist nii vähe nagu rukist vaese mehe põllult. Kõige kaalukam jõuproov enne 27. juunil Helsingis algavat EMi oli 29. mail Tartus toimunud Kuldliiga etapp.

Jah, kalendrist leiab heitjate seeriavõistluse etappe, homme-ülehomme on Lätis Balti matš, kuid sellega loetelu suuresti lõpebki. Pole siis ime, kui sportlased otsivad võimalusi noortevõistlustelt ja kohalike tähtsusega mõõduvõtmistelt.

Ent olgem ausad, see pole päris normaalne olukord.

Mänedžer Aivar Karotamm leiab kõigile vähegi kaela kandvatele sportlastele maailmast võistlusi. Paraku on keeruline tipptasemel õhtumiitingutele teed sillutada. Korraldajad tahavad näha vägevat CV-d, mida peale olümpiavõitja Gerd Kanteri on vähestel lauale lüüa.

Nii peab isegi Eesti parim naisveerandmailer Maris Mägi tänasel Teemantliiga etapil Oslos leppima rahvusliku grupi jooksuga.

Taevataadiga on ilmaküsimuses sama keeruline kaubelda nagu Eesti poliitikutega inimväärse elu pärast. Kuid hõre kodune kergejõustikukalender peaks tooma häbipuna alaliidu juhtide palgele.

Mõistan, et kogu Euroopat ja laiemalt vaadates maailma kägistav majandussurutis on eelarvet halastamatult õhemaks hööveldanud. Ent alaliidu kohustus on pakkuda sportlastele võistlemisvõimalusi.

Samas ei tahaks piitsaga üksnes ametnike turja tümitada. Eks teatav osa süükoormast ole ka sportlastel ja nende treeneritel. Tuleb ise aktiivsust üles näidata ja rääkida, millal kõige rohkem võistlusi vaja on.

Suhtlemine ja koostöö on nende probleemide lahendamisel hädavajalik tegevus.