Unetud jalgpallisõbrad said eile öösel kaasa elada Aafrika meistrivõistluste finaalile, kus madistasid suurfavoriit Elevandiluurannik ja üllatuslikult nii kaugele edenenud Sambia. Kohtumise normaal- ja lisaajal väravaid ei löödud ning võitja saatus otsustati erakordselt pingelise penaltiseeriaga, kus Sambia võttis 8:7 võidu ja jättis Elevandiluuranniku superstaarid taas pika ninaga.
Ent mis siis Sambiale selle turniirivõidu tõi? Oli see karismaatilise peatreeneri Herve Renardi „maagiline valge särk", suurepärane meeskonnavaim või mängijate individuaalsed oskused?
Ilmselt oli selles nii üht kui teist, kuid üldises plaanis vaadatuna polegi Sambia võidus ehk midagi üllatavat, kuna nende edu taga võis suures osas olla hoopis see, mis aitas viimased kolm turniiri triumfile Egiptuse ja veel enne seda Tuneesia.
Ehk siis - suures enamuses moodustasid meeskonna koosseisu Mustal Mandril klubijalgpalli mängivad pallurid. Täpsemalt - 23 Sambia koondislasest 19 mängivad klubivutti Aafrikas, vaid 2 Euroopas ja 2 Aasias (Hiinas).
Vaatame ajalukku: kui Egiptus võitis 2010. aastal, oli neil vastav suhe täpselt sama: 19 Aafrikas, 2 Euroopas, 2 Aasias; 2008.a võidukas Egiptuse koondises mängis 17 pallurit Aafrikas, 4 Euroopas ja 2 Aasias ja 2006.a võitnud egiptlastest mängis kodumandril koguni 20 pallurit, Euroopas 3.
Veel 2 aastat enne seda, 2004, triumfeeris Tuneesia, ja siingi oli Aafrikas klubivutti mängivate pallurite osakaal suurem: 12 Aafrikas, 10 Euroopas (siis kuulus meeskonda 22 mängijat).
„Eurooplased" tegid viimati puhta töö nii ammu kui kümme aastat tagasi ehk aastal 2002, kui võidukas Kameruni koondises mängis lausa 21 meest klubivutti Euroopas ja 1 Aasias.
Tuleme korraks tagasi eilse finaali juurde: Sambia koondise algkoosseisus jooksis väljakule järgmine seltskond: 4 mängijat Lõuna-Aafrika Vabariigi liigast, 3 Kongo DV liigast, 2 Euroopast (Šveitsi meistriliiga ja Venemaa esiliiga), 1 pallur Hiina ja 1 kodusest Sambia liigast.
Elevandiluurannik pani seevastu välja 6 mängijat Inglise Premier League´ist, 2 Türgi kõrgliigast, ühe mängija Prantsuse ja Belgia meistriliigadest ja ühe Inglise esiliigast. Kui jalgpalli mängitaks paberi peal, siis poleks pidanud Sambial erilisi võidušansse olema.
Aga jalgpalli mängitakse ikkagi rohelisel murul, 11 11 vastu, ning kui penaltiseeria 17. lööja, Londoni Arsenalis klubijalgpalli mängiv Gervinho oli palli üle värava saatnud, seadis järgmisena nahkkera paika Sambia koondise keskkaitsja Stoppila Sunzu, kes teenib igapäevaleiba Kongo DV klubis TP Mazembe. Sunzu erinevalt Gervinhost ei eksinud ja kindlustas Sambiale ajaloolise võidu.
Mis siis ikkagi võiks olla selle kodumandril klubijalgpalli mängivatest palluritest koostatud koondiste edu taga? See nõuaks ilmselt paari teaduslikku uurimustööd, kuid äkki on põhjus lihtsalt selles, et nad suudavad - erinevalt Euroopa tippliigades raha kokku kühveldavatest kaasmandrilastest - paremini tajuda Aafrika Vaimu, tähendagu see siis mida iganes...



http://www.youtube.com/watch?v=t_dCOkETvu0