Eesti jalgpallikoondise tähthetkest on möödas kaks või kolm kuud - kuidas kellelegi rohkem meeldib -, kuid sellele on loodetud eufoorialainel purjetamise asemel järgnenud vanas ja vaikses vees seilamine.
Esmalt selgitus: „kuidas kellelegi rohkem meeldib" all pean silmas, et kaks kuud on möödas play-off mängudest, kolm sinna pääsu tagamisest.
Siin ei tule juttu koduse meistriliiga, noortevuti, infrastruktuuri ega millegi muu sarnase arendamisest. Oleks padunaiivne arvata, et üksainus suurtegu taolisi kauakestvaid väärtusi üleöö väetaks. Siin tuleb nüüd ja alati loota pikale vinnale.
Aga: teo tegijate ehk meie A-koondise pallurite tänast ja homset päeva peaks saavutus otseselt mõjutama küll. Iseasi, kui palju või vähe, aga fakt, et natuke ju ikka.
Mõistagi ei räägi me ainult noist kahest-kolmest kuust kui kärjekorjamise ainsast magusast ajast. Tähelepanu äratavate ja meie mängijate taset tõestavate tulemustega tegime ju otsa lahti juba varem.
Aga mis on meie eliitkoondislastega vahepeal juhtunud?
Enamus, kel leping varasemast taskus (Pareiko, Vassiljev, Klavan, Piiroja, Kruglov, Dmitrijev, Rähn, Zenjov, Puri, Vunk, Ahjupera), jätkab praeguste märkide järgi senise tööandja juures. On järelikult rahul, klubi ei soovi müüa, pole piisavalt head kosilast/pakkumist või ravib alles vigastust.
Ent siin on vähemalt üks erand. Tarmo Kink, mees, keda juba pikemat aega ei vaja Inglise kõrgliigasse naasta ihkav Middlesbrough ja kellele endale ei istu Middlesbrough's. Mees, kes jäi valiktsüklis silma kahe võimsa pommiga. Kuid mees, kelle headust klubitasandil seni miskipärast pole osatud hinnata. Või...? Jääb vaid loota, et jutud Leedsist ja Doncasterist tõele vastavad ning et Kinki uues töökohas praegune saatus ei oota.
Leping lõppes Enar Jäägeril, ja tema on meie mängijate turuseisu iseloomustamiseks ka parim näide. Loogika ütleb justkui: EMi lävele jõudnud koondise üks alustalasid ja asendamatumaid liikmeid peaks ju küll tippliigade huviorbiiti küündima - seda enam vabaagendina. Aga ei küüni: maitse asi, aga liikumine Norra keskmikust Poola keskmikku oleks pigem paigalseis kui edasiminek.
Hoopis Henrik Ojamaa, kes on vähemalt seni olnud A-koondisest sama kaugel kui Kuu Jupiterist, teenis vahest uhkeima lepingu Šotimaa kolmandasse klubisse.
Ühel äsjasel koosviibimisel võrdles jalgpallijuht Aivar Pohlak Eesti koondist põhjanaabrite omaga. Tõdes, et kõigil positsioonidel mängib soomlane paremas klubis kui meite sinisärk ning andis seeläbi hinnangu Eesti tugevusele meeskonnana.
Jutt jumala õige, ei vaidle üldse vastu. Aga kas me siis ei tahaks säilitada kõiki seniseid väärtusi (suurepärast meeskonnavaimu ja -mängu, üksmeelt, distsipliini jne), aga astuda klubikarjäärides lihtsalt samm või paar edasi?
Miks tugevamad liigad sinisärke ei vaja? Kas nad on head ainult üheskoos mängides? Kas neid ei osata promoda ja müüa? Peitub viga kuskil mujal? Või ongi kõik praegu hästi?
Lootes, et üleminekujaanuar siiski mõne positiivse suurema või väiksema paugu toob. Noh, näiteks nagu Mart Poomi kolimine Arsenali...
Hinnata saab ikka sellist pallurit, kes annab klubi edusse oma reaalse panuse mängimise läbi ja seeläbi saavutab ka tunnustuse nagu Klavan AZ-s. Tippliigade esiotsa tiimidesse on realistlik śanss vaid Ragnaril pääseda, ülejäänute puhul võib kõne alla tulla vaid mõni suurliiga põhjamuda sats, kuid see poleks ju mingi saavutus. Pigem otsida võimalusi natuke nõremate liigade esiotsa satsides kus ka reaalne väljund eurosarjade näol olemas.
Jääger oleks ehk materjali poolest mõne tippliiga päris viimaste satside tasemel (ala Augsburg, Freiburg, Ajaccio, Novara)aga kas see oleks siis ka edasiminek või. Liiga mõttes küll, natuke ka klubi mõttes kuid oluline kriteerium peaks olema klubi mitte liiga. Nt Hollandis, Belgias võiks heal juhul tabeli esiotsa piiri satsides pallida kuid ka see pole kerge. Pareiko on hea näide, kes suuremas liigas keskmiskust parematele jahimaadele ei suutnud murda kuid nõrgemas liigas kuid tugevamad klubis teeb oma karjääri parimaid mänge.
Oluline et klubi oleks selline kes mängib reaalsete priiside peale-olgu selleks siis meistrtitiitel või eurosarja koht. Alla selle pole kindlasti edasiminek ja toimub paigalseis.