Kossufinaali päevik: kas algas Kalevi valitsemisaeg? (2)

Ajalool on omadus korduda. Uues vormis, aga ikkagi.

Selles, kuidas Tartu Rocki korvpallurid finaalseeria neljanda kohtumise normaalaja lõpuminutitel 11punktilise edu maha mängisid, pole midagi enneolematut. Näidet pole vaja kaugelt otsida - 2008. aasta korvpallifinaal samade meeskondade osavõtul. Seerias läbi tümitatud ja 0:3 kaotusseisus, juhtis Kalev kuus ja pool minutit enne neljanda mängu lõppu pärast Gregor Arbeti korvi 59:40, ainult et olla tunnistajaks, kuidas Rock halastamatu 24:0 spurdiga kohtumise ja seeria lõpetab. Kusjuures seekordne viimase mängu tagasitulek ja 4:0 seeriavõit Kalevi esituses on kolme aasta taguse Rockiga triumfiga sarnane enamgi kui ainult faktide ja numbrite poolest.

Täpselt nagu siis, oli kõik nüüdki kinni enesekindluses, -usus ja meeskonnavaimus. Ühel pool kaotustest hapraks löödud meeskond, kes mängib enamiku kohtumisest kui pool, kel pole enam midagi kaotada. Ning siis ühel hetkel kui pool, kel kaotada kõik. Teisel pool võidult võidule astunud juhtijad, kes oma üleolekus kindlad, ent kusagil kuklas tiksumas ka teadmine, et otsustava neljanda võidu saamiseks on neil vajadusel kas või neli katset. Kuid kes siis saavad võimaluse "asi" esimesel katsel lõpetada ega kavatsegi seda kasutamata jätta.

Kolm aastat tagasi kaotajapooleks olnud Kalevis polnud meeskonnast palju juttu - Travis Reedi lahkumine enne finaalseeriat, peatreener Veselin Matici vastuoluline isik, huvitav välismängijate kooslus (mäletate veel Bojan Pelkicit ja Dušan Jelicit?), see lihtsalt ei "klikkinud". Nagu ka tänavune Rock, eriti pärast liidri Janar Taltsi lahkumist. Kui nägime finaalseeria ajal kalevlaste pinki alatasa püsti kui üks mees, üksteist innustamas ja abistama, siis Rockist sellist meeskonnavaimu ei õhkunud. Kooslus, kus ühes nurgas põlised tartlased Marek Doronin, Silver Leppik ja Asko Paade, teises uued tulijad-tegijad Sten Timmu Sokk ja Rain Veideman, kolmandas leegionär Giorgi Tsintsadze, neljandas Callistus Eziukwu, viiendas kogenud, aga vaikne Vallo Allingu - ei tekkinud õiget keemiat selleski meeskonnas.

Huvitavam osa seisab nüüd aga ees. Mis saab edasi?

Samad probleemid, millega Rock seisis silmitsi finaalseerias, ei kao ka uude hooaega vaadates. Vastupidi, neid tekib juurde. Vähemalt sõnades kõlab Rocki juhi Andres Liinati hooajaeelne ja hooaja keskel räägitud "kolmeaastane projekt" kena ning üheksa mängijaga on Rockil tõepoolest leping veel üheks või kaheks aastaks. Kas mehed, kes Rocki finaalis vedasid ja kellele tulevikku ehitada ehk Veideman ja Sokk aga jätkavad, pole sugugi kindel. Mõlemad on juba välja öelnud, et otsivad võimalusi lahkumiseks välismaale. Uusi Sokke või Veidemane Tartu enda korvpalli järelkasvu seast uueks hooajaks kerkimas ei paista. Samal ajal on Doroninil, Leppikul ja Paadel, kellelt Rocki treenerid mehisemat panust ootasid, garanteeritud lepingud ka edaspidiseks. Ehk siis nendega minnakse ilmselt edasi. On ebaselge, kas Rockil õnnestub tänavu kahanenud eelarvet jälle kasvatada, on kahtlane, kas meeskonda ootab koht eurosarja põhiturniiril, on teadmata, milliseks kujuneb järgmine hooaeg oma tähtsust kaotavas Balti liigas. Kõik see kokku võrdub üks ärev suvi heade mõtete linnas.

Mitte et kalevlased hõisetega suvele vastu saaks minna. Maikuu triumfi kõrval jääb faktiks, et meeskond ei jõudnud Balti liigas isegi play-offi ning et VTB liigas ei oldud nimekate vastaste jaoks tiim, keda ülemäära tõsiselt võetaks. Jääb faktiks, et meeskonna esituses oli mänge, kus ei antud endast kaugeltki kõike ehk peteti fänne. Nagu on üsna ilmne see, et ka Kalevi koosseis vajab kõrgemale tasemele astumiseks kõvasti putitamist - kopsakamat eelarvet, kolme-nelja tasemel leegionäri kohe hooaja algusest alates, tähtsat valikut, kellega kodumaistest mängijatest edasi minna, loodetavasti ka paari-kolme noort talenti, kellega kaugemasse tulevikku vaadata.

Positiivse hooaja lõpuga, meistrina, VTB liiga liikmena paistavad lahendused nendele küsimustele Kalevi juhtide jaoks aga lähemal kui Rockil oma muredele. Enesekindlus, mida mängijad ja treenerid finaalseerias demonstreerisid, küllap see on nakkav.

MÄNGU NUMBER | 126 sekundit kulus Kalevil normaalaja lõpus 62:73 kaotusseisust 75:75 viigini jõudmiseks. Sinna mahtus kaks korvi Škelelt, üks korv ja neli vabaviset Dorbekilt, krooniks kolmene Arbetilt.

ÕHTU TSITAAT | "Olen ka hullemates kohtades olnud."
Armands Škele tuli, nägi, võitis ja läheb.

LÜHIREAD | Huvitav, mis juhtus viimase finaalmängu eel Callistus Eziukwuga - varasem kerge pelglikkus Michael Dunigani vastu oli asendunud totaalse hirmuga... Ebakindla olekuga Eziukwu platsilolek normaalaja lõpuminutitel jääb ilmselt peatreener Indrek Visnapuud mõneks ajaks painama - Eziukwu kaks rumalat viga võitluses ründelauapalli pärast kinkisid Gert Dorbekile vabavisked ilma sekunditki rünnakuaega kulutamata, kergendades ja kiirendades Kalevi tagasitulekut oluliselt... Armands Škele finaalseeria näitajate juures (17,8 punkti, 2,8 lauapalli, 2,3 korvisöötu, 4,5 vaheltlõiget) oli eriti muljetavaldav moodus, kuidas ta punktid kogus - neljas mängus sooritatud 52 viskest koguni 29 olid lähivisked, mida ta tabas keskmängijaliku 59protsentilise täpsusega... Rain Veideman oli finaalseerias raskustes just "osakonnas", milles Škele hiilgas, tabades kolmes mängus 7 kolmest, 1 keskpositsiooniviske ja 2 lähiviset... Rait Keerles tabas finaalseerias kõik 13, Giorgi Tsintsadze kõik 7 vabaviset... Gregor Arbeti punktisaagid läksid finaalseerias kaunilt ülesmäge ehk 5-9-13-20 ehk mine sa tea, mis seeria jätkudes juhtunuks... Rocki mängujuhid Sten Timmu Sokk ja Giorgi Tsintsadze tegid finaalseerias kahe peale keskmiselt mängus 9,3 pallikaotust... Kui juba numbrite vaatamiseks läks, siis mõeldes suvele ja võitlusele Eesti koondise mängujuhi koha eest, olgu ära toodud Sokkude duelli tulemused: Tanelil 4,3 punkti, 2,8 lauapalli, 2,3 söötu, seejuures visketabavus 29st 6 ehk vaid 20,7 protsenti (!), Timmult 11,3 punkti, 1,5 lauapalli, 2,5 söötu, seejuures visketabavus 40st 15 ehk 37,5 protsenti... Olgu, Sten Timmu Sokk on meeskonna parim kaugviskaja ning ta oli vabamal positsioonil ning talle nurka söötmine polnud vale lahendus, aga ikkagi - Rocki ühel kogenumal Marek Doroninil oli lisaaja viimastel sekunditel võimalus ka ise viigikolmene teele saata...