Tartu Rock on kõva, suutis alistada C-klassi tüdrukud! (8)

Täiesti põhjendamatu on Tartu Rocki korvpallurite materdamine kehva visketabavuse eest. Jah, kahes finaalmängus on 31 teele saadetud kolmesest korvi sattunud vaid kaks ehk 6,4 protsenti. Ent Paade, Leppik, Sokk ja Co kaugeltki Eesti kehvimad kaugviskajad. Nad on suutnud alistada tervelt neli tüdrukute C vanuseklassi naiskonda! On, mille üle uhkus tunda.

Statistika on karm, kuid õiglane. Vaadates, kuidas Eesti noorte meistrivõistlustel on visatud poolfinaalides ja medalimängudes kolmeseid, tuleb tõdeda, et Rock ei saa vastu ainsalegi poistevõistkonnale. Õigupoolest ei saa ligilähedalegi.

Tüdrukutega suudetakse seevastu võistelda. Tõsi, mitte A ja B vanuseklassiga - need on liiga tugevad vastased (kehvima naiskonna kolmeste tabavusprotsent on 18,7).

Ka kolmele C1 ja ühele C2 vanuseklassi naiskonnale jääb Rock alla, kuid nelja see-eest võidab. Need neli satsi on kamba peale visanud 11 kolmest, kuid pole tabanud ühtki. Ega 12-13 aastastel neiudel pole lihtne kaugelt tabada, mõni ei viska korvini väljagi, aga maksab sportlik printsiip - plikad said Rockil pähe ja punkt!

Tegelikult on täiesti masendav, kuidas elukutselised korvpallurid, kes teevad kaks korda päevas trenni ning töötavad viske kallal tundide kaupa individuaalselt (pole vähimatki alust uskuda, et Rocki treenerid mängijailt seda ei nõua), jäävad alla lastele. Isegi tüdrukutele.

Needsamad Paade, Leppik, Sokk ja Co on aastate jooksul pidanud üle saja olulise kohtumise ehk siis otsustavate mängude kogemust on neil kuhjaga. Igatahes rohkem kui noortel.

Ka ei saa juttugi olla mingist pingest. Millest pinge? Enamusel mängijaist on pikad lepingud ning papp voolab pangaarvele olenemata sellest, kas pallid tabavad korvi või mitte.

Äkki peaks Rocki juhtkond paluma abi? Näiteks kutsuma trenni Tartu Kalevi A ja C1 klassi tüdrukud, kes tabavad kolmeseid kenasti ja oskaks ehk Rocki meestele üht-teist õpetada.

Kommentaarid
14:08, 8. mai, 2011
viimases basketballis oli natuke statistikat 1991.a finaalmängust Kalev-VEF. Kolmesed- Kuusmaa 11-8, Nagel 5-4. Millised järeldused teha ?
16:49, 8. mai, 2011
Sama masendav on vaadata/lugeda, kuidas elukutselised spordiajakirjanikud, kes teevad väidetavalt päevas mitu tundi tööd, teevad oma artiklites, Kuku-raadio mölasaadetes ja isegi raamatutes faktivigu, mida ei laseks läbi isegi 12-13-aastased spordist huvituvad tüdrukud.
21:37, 8. mai, 2011
Ei väga meeldiv jutt iseenesest ju:D varsti saabub päev, mil naistekorvpall ületab meeste oma..vähemalt Eestis. keep going dudes:P
euroliiga sats pidi ju olema :D, 08:16, 9. mai, 2011
tegemist on ju Tartu Rockiga,seega ei imesta üldse :P
Nali naljaks, 15:53, 9. mai, 2011
Jutt on muidugi naljakas ja puha tõsi, aga sellist juttu ma nüüd küll spordiajakirjanikult poleks oodanud. Uskumatu! Ma arvasin, et ma võin sellist juttu kuulata ainult spordisaalis publiku sees istudes mõnelt õlleselt onult.
hehe, 16:46, 9. mai, 2011
Mis mõttes see naljakas ja tõsi on? Rocki 3ste tabavus on terve hooaeg olnud ca 30% - ka eurosarja tugevate satside vastu, seega on ilmselge, et hetkel on tegemist 2mängulise anomaaliaga. Loodetavasti saab selline hälbiv käitumine koduseinte toel läbi ja tabavus normaliseerub. Pole mõtet sääsest elevanti teha. Sarnaselt korvpalluritele, on ka ajakirjanikel nähtavasti pahad päevad, kes liigseid üldistusi tegema kipuvad.
Arvamus, 18:22, 9. mai, 2011
Väga õige artikkel. Mõelgem hetke - platsil peaks olema EESTI parimad korvpallurid (jätame välja Kanguri ja Taltsi). See ei ole anomaalia - nagu arvab eelmine kirjutaja - vaid järjepidevus. Tõenäoliselt kolmandas mängus võib juhuslikult sisse kukkuda ka 2 kolmest, kuid pigem on see anomaalia tavapärasest 1st.
Pigem hirmutab Rocki kolmeste puhul mitte see, et neid on tabatud 31st 2, vaid nende pallide kaared korvi suunas. Ei meenu küll ühtegi Rocki kolmest, mis oleks rõngast välja keeranud - pigem oli 80% visetest probleem RÕNGALE pihtasaamisega...
polt, 15:56, 10. mai, 2011
1991 aasta puhul saab juttu olla siiski vaid Kalev Vef poolfinaalist. Finaalis tuli Spartakiga mängida.
Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

Spordiblogi

Üks võistlus, usutlus, lugu teise otsa – selline on ühe spordiajakirjaniku tavapärane töörutiin. Ta ammutab iga jumala päev aina uut infot. Ta teab alati rohkem, kui kirja saab panna. Nii on ja nii jääb. Või nagu lehetsurad ise armastavad öelda: leht ei ole kummist, kõik sinna ei mahu.

Olgu meie spordiblogi siis koht, kus kaadritagust lugejale veidigi rohkem avada ja paljastada. Et rohkem jõuaks avalikkuse ette ja vähem jääks märkmikusse. Ehk siis: ses jututoas ilmuvad veidi teistlaadi mõtisklused-arutlused- kommentaarid kui paberlehes. Usutavasti lööte meie arutlustes õhinaga kaasa.

Rehviinfo