Nädalavahetus, mis paljastas hiilgavalt videokorduste head ja vead (2)

Vaat see oli täiuslik (spordi)nädalavahetus! Mida enamat tahta, kui kahel päeval järjest saad kahel erineval alal elava näite, miks videokordusi on vaja, ja samas pole kah.

AP/ScanpixLaupäeval pidasid Inglismaa vutiliigas üliolulise heitluse Londoni klubid Chelsea ja Tottenham. Chelsea jäi kaotusseisu, aga sai 2:1 võidu ja säilitas tiitlilootuse.

Skandaali oli seejuures kah, ja mitte vähe: Chelsea viigipall ei ületanud väravajoont ja eelviimase minuti võiduvärav sündis suluseisust.

Mõistagi kerkis sekunditega taas päevakorda kriitikute alaline etteheide: väravajoonetehnoloogia seadnuks õigluse otsemaid jalule, Chelsea rapsinuks lõpuni kaotusseisus ja Manchester United võiks end sisuliselt meistrina tunda.

Ei möödunud päevagi ja Kotkasilma-tehnoloogia loojad andsid teada: kohe-kohe ja FIFA tuleb lagedale revolutsioonilise avaldusega. Eks näeme...

* * *

Pühapäeva õhtul juhtus jäähoki MMi pööraseks kujunenud Slovakkia - Saksamaa mängu alguses äärmiselt tähelepanuväärne olukord.

Vaata siit, millest allpool juttu tuleb! (Vajuta kohe pildi all olevale videolingile!)

Slovakkia oli arvulises ülekaalus ja võõrustajate ründetäht Pavol Demitra tulistas litri sakslaste värava latti. Esialgu oli võimatu täpselt aimu saada, kas mänguvahend oli lati all üle joone või mitte. Mäng jätkus.

Järgmisel rünnakul pääses sakslane Patrick Reiner üksipäini läbi, slovakkide kaitsja võttis ta maha ning kohtunik määras bulliti.

Aga veel enne, kui karistusviset sooritama asuti, läks kohtunik videolt uurima Demitra viske saatust. Mõne sekundiga tuvastati: väravat polnud! Nüüd oli Reimeri kord õnne proovida - ta bullit ei osutunud edukaks.

Iseenesest näib ju kõik lihtne ja loogiline. Oodati esimese mänguseisakuni ja siis mindi videolinti uurima. Loetuks Demitra vise täpseks, kuulutatuks sakslaste järgmine pealetung õigustühiseks ja neid karistusviskele ei lastuks.

Reaalses maailmas kõik muidugi nii lihtne ei ole. Mida loeme jalgpallis sarnases olukorras mänguseisakuks? Näiteks aut reeglite kohaselt seda ei ole. Väravavahi väljalöök samuti mitte. Kas ootame kohtuniku vile ehk karistuslöögini? Aga täiesti võimalik, et mänguaega jõuab kuluda mitu head minutit. Ja siis tuvastab videovaatlus, et kohtunik eksis ja vahepealne oli lihtsalt asjatu.

Ma ei ole kaugeltki tehnoloogia paadunud vastane. Vastupidi: tuleks teha kõik, et spordis oleks võimalikult vähe sissekodeeritud eksimisruumi ja võimalikult palju õiglust. Aga õiglust taotledes tuleb ka vaadata, millised on ähvardavad ohud.

Kommentaarid
Vaatleja, 22:04, 2. mai, 2011
Hea blogi Andres ja sinuga täiesti nõus.
Üks väike täpsustus siiski - jalgpallis on ka aut mänguseisak, sest pall on väljakult väljas ja ei ole seega mängus. Samas ei muuda see kuidagi sinu mõtte õigsust!
ebapädev, 22:51, 2. mai, 2011
Nojah, aga meeskond, kes tunneb, et neile on tehtud ülekohut, saab palli koheselt auti lüüa ning siis ongi asja videokaamera salvestise äärde. Jäähokis litrit rahva sekka ei tohi tahtlikult lüüa, sest sellele järgneks 2 minutit trahvi.
Jalgpall on tehnika arengust maha jäänud ja selle mänguala juhid on lihtsalt hirmsad pidurid. Ammu oleks juba aeg videokordustele. Täpselt nagu tennises saab iga meeskond teatud arv kordi nõuda videokorduse ülevaatamist. Läinud nädalavahetusel ei tehtud ülekohut mitte ainult Tottenhamile vaid ka Arsenalile, kui joonekohtunik ei näinud, kuidas Vidic tahtlikult Van Persie eest käega palli ära lükkas. Tüüp oleks pidanud saama selle eest punase ja Arsenal oleks olnud super võimalus penaltist mängu juhtima minna.
Videokordustega ei rüvetu kohtunike maine. Tennises kasutusel olev HawkEye tehnoloogia on pigem näidanud kui täpsed kohtunikud ikkagi on.
Kui videokordused ikka peale ei lähe, siis pangu vähemalt 4 kohtunikku juurde - 2 äärtele ja 2 väravate juurde. Easy!
Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

Spordiblogi

Üks võistlus, usutlus, lugu teise otsa – selline on ühe spordiajakirjaniku tavapärane töörutiin. Ta ammutab iga jumala päev aina uut infot. Ta teab alati rohkem, kui kirja saab panna. Nii on ja nii jääb. Või nagu lehetsurad ise armastavad öelda: leht ei ole kummist, kõik sinna ei mahu.

Olgu meie spordiblogi siis koht, kus kaadritagust lugejale veidigi rohkem avada ja paljastada. Et rohkem jõuaks avalikkuse ette ja vähem jääks märkmikusse. Ehk siis: ses jututoas ilmuvad veidi teistlaadi mõtisklused-arutlused- kommentaarid kui paberlehes. Usutavasti lööte meie arutlustes õhinaga kaasa.

Rehviinfo