Antero Mertarantat teavad põhja-eestlastest spordisõbrad juba ammu. Aga üks korralik soomlaste hokiülekanne pole sugugi ainult Antsa ühemehesõu.
Järjekordne tõestus saabus läinud ööl, Soome - Rootsi lahingu eel, ajal ja järel. Seal oli absoluutselt kõike, mida üks kolmetunnine spordisaade nõuab.
Ma ei peatu siinkohal legend Mertaranta vanal heal tasemel reportaažil. See on firmamärk, milleta soomlased toda toodet lihtsalt ei müü. Mertarantast on juba niigi räägitud-ülistatud. Las ta praegu olla.
Seekord jättis sügavaima mulje stuudioekspertide analüüs. Tuntud treener Sakari Pietilä ja hiljutine koondise väravavaht Pasi Nurminen lahkasid läbi mängu omade mannetut tegevust siira avameelsuse ja kriitikameelega. Ei midagi ülepingutatut, vastupidi: kõik tuli hästi loomulikult ja usutavalt.
Miks alustati nii kramplikult? Miks Miikka Kiprusoff litreid pidevalt ette pillas? Miks liidrid Selänne ja Koivu mängivad kui udus? Ja nii edasi ja nii edasi. Kogu arvustamine kandis väga terava, aga üldse mitte lahmiva kriitika pitserit.
Kui mäng lõppes ja kaamera stuudiot näitas, teatas Nurminen äsjaste meeskonnakaaslaste kohta: "Täielikud lambad!" Võttis siis paberilehe, mätsis selle kokku, heitis üle õla ja rehmas käega: "Aitab sellest mängust. Vaatame parem ettepoole."
Miks ma sellest kirjutan? Aga eks ikka sellepärast, et meite televäe suutmatus omasid (vajadusel) verbaalselt nahutada tundub täiesti paranoilisena. Ei, ärgu nüüd saadagu aru, et (spordi)ajakirjanduse mõte seisneb mu meelest üksnes klohmimises. Ei mõtle nii. Küll aga olen veenumusel, et pidev paitamine on veel halvem variant.
Kas kujutate ETV ekraanilt ette suusasõitu, mis kipub eestlastel ebaõnnestuma ja et seda saadaks reporteri-kaaskommentaatori teravmeelsed ja õiglased hukkamõistvad repliigid? Lembitu Kuuse ja Kaarel Zilmeri suust näiteks? No ei ole võimalik. Parimal juhul tuleb sealt: no oli mis oli, Kristina on olümpiavõitja ja siit on tal hõbe juba olemas... Miks sel päeval just nii (ehk nirult) minna võis, me neilt ei kuule.
Tõsi, üht tuleb tunnistada: tänavu eetrisse kutsutud Arne Sirel moodustab meeldiva erandi. Mees ütleb, mida mõtleb. Ei põe, kui on vaja Rehemaid, Kokkasid ja sprintereid veidi õpetada. Ja taoline julgus annab ülekandele väga palju juurde. Paraku on tema range erand.
Ja hale on see, kuidas enda asjatundmatust/võimetust korralikku reportaaži teha peidetakse ülevoolava jutumulina taha, kus aproovitakse ära arvata, mis toimub norralaste kodudes, südames või peas...
TÄPSELT MINU MÕTE!
Jalgpallis on täpselt sama...
Miks ei võida kasvõi korra öelda,et kurat see läks nüüd halvasti aga öeldakse,,noh vahel juhtub jne.Hr.Vaher see oli üks tõeliselt väärt artikkel ;)
VIIS PLUSS!:D
No krrddi krrt, midagi jaburamat annab öelda. Asi pole kohtades, vaid Mae etapiajas, kes kaotas 10 km jooksul parimatele ligi minuti. Mae ise ja Alaver muidugi kordavad ka nigu papagoid, et Mae etapiaeg annab lootust. Mis lootust? Vaadake protokolli, vaadake, palju Mae Bauerile või Poltaraninile kaotas. Kui sportlane ja treener pole seda võimeline adekvaatselt hindama, siis ETV sporditoimetuse juht peaks seda ometi tegema, mitte kiitma mingi tundmatu ameeriklase kinnipüüdmist "väga heaks sõiduks"
Samas oli meeldiv üllatus, mida eespool ei mainitud Raul Olle kommentaarid meeste teatesõidu aeg. R.Olle ütles ikka otse välja, et s..tt mees ja asi vask. Mulle ongi jäänud arusaamatuks, mida meessprinterite puhul nii head oli, nagu enne OMi räägiti. Jutt oli ju väga kõrgete ootustega. Ja pärast kui tõehetk saabus, oli näha, et kuldsuude jutt on tühi sõnakõlks.