John Mole, "Elu nagu kreeka E", tõlkinud Kai Vaarandi, Varrak
Esialgu äratas see teos minus sügavat umbusku. On need mingid raamatud, kus lubatakse kirjeldada Kreekat, Hispaaniat või muud päikselist kanti ja alguses ongi sellist kadestamisväärset juttu odavast veinist, heast toidust, kaunist loodusest ja maalilistest kohalikest. Hiljem tuleb muidugi välja, et need kohalikud on kõik vargad, ei oska inglise keelt ning nende vein sisaldab sulfiteid.
Õnneks pole see sihuke. Muidugi... autor on inglane kah, selline, nagu me inglast tahame ette kujutada, varustatud rohke eneseirooniaga.
Tuleb tüübile pähe, et elaks Kreekas. Ja ehkki kõik tema mõistlik inglaslikkus kõneleb ainult ja eranditult vastuargumentide keeles, teeb mees selle teoks. Tutvudes seejuures muidugi hulga kohalikega, kes on tema meelest mõneti kentsakad aga kes ei häbene ka talle rääkimast, kui kentsakas tema paistis... alguses.
Väga sõbralik ja inspireeriv raamat, väikese kurbusega isegi, et sündmused jäävad 30 aasta taha. Nii et vaevalt seda Kreekat enam olemas on.
