Esimese vabariigi depressiivsed väikelinnad

Helga Pärli-Sillaots, "Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär", Eesti Raamat

Depressiivsed Eesti väikelinnad on praegu avalikkusele tuttavad peamiselt kunstikollektiiv Hu? auhinnatud laulust. Esimese vabariigi avalikkusele pakkus teadmisi sellistest depressiivsetest linnadest Helga Pärli-Sillaots, kes oma lühikeseksjäänud loometeel pakkus väikelinna (tõenäoliselt Rakvere, aga võimalik ka, et mingil määral Paide - sealgi oli ta mees ametis) igavust ja naisteklatši.

Siin on meil psühholoogilise romaani ja kriminaaljutu algeid. Kuid Eesti kirjandusloole, pean ausalt tunnistama, proua Pärli-Sillaotsa teosed erilist kõrgust ei lisanud. Mistõttu on tegemist sobiva lugemisega kirjandust uurivatele tudengeile ja sellele seltskonnale, kes tõepoolest Eesti kogu originaalkirjanduse läbi tahab puurida.

Aga võibolla olen ma liialt range selles otsuses? Võibolla on naiselikuma mõttelaadiga inimesele tegemist just selle suve suurima lugemiselamusega vanast heast Eesti ajast ning toonasest mõttelaadist? Optimistliku mõtteteraga lõpus on ju too tänapäevaselt kõlava pealkirjaga "Karjäär".

Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest
Raamatublogi
Ilfi ja Petrovi määratluse järgi jaguneb inimkond autojuhtideks ja jalakäijateks. Aga samahästi võib maailma jagada ka raamatulugejateks ja telerivaatajateks. Telerivaatajad on eelistatud seisuses, nagu ka autojuhid – mõlemale mõeldud kirjutisi on lehed ja letid täis. Aga kes oleks kuulnud midagi ajakirjast jalakäijatele? Nimetuse all “Roheline tuli”? Jalakäijad vaadaku ise, kuis saavad, raamatulugejatele olgu see blogi. Ja mitte pelgalt lugemiseks, vaid osalemiseks.
Rehviinfo