Dick Francis, „Ebavõrdsed vastased", tõlkinud Arno Vaik, Varrak.
Lõpuks saab teada, kuidas neis teostes seiklev džoki-detektiiv Sid Halley oma käe kaotas.
Eks selle tõlkimisega ole nii nagu ta on. Kui on ports miski sarja raamatuid, siis mõnikord alatakse otsast, mõnikord üks keskelt ja siis otsast või siis kolmas võimalus oleks segapuder. Nagu Francise puhul.
Neil, kes näppu sündmuste pulsil hoiavad, pole sümpaatse ja kangekaelse Halley eluloost olnud seni täit ettekujutust. Ühel hetkel on ta tehiskäega uurija - seda juba 1998. aastal maakeeli ilmunud romaanis „Leinamas" - aga miks ja kuidas?
Nüüd on ses suhtes selgus lõpuks majas. „Ebavõrdsed vastased" - no kes saakski Halleyga võrdne olla? - annab vastuse. Halley käsi saab takistussõidul kukkumise tagajärjel lootusetult vigastada. Ta lõpetab suure spordiga ja asub tööle detektiivibüroosse.
Läheb aega, kui mees ennast leiab ja tõsiselt töhe sukeldub. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Paraku jääb ta võitluses pahadega käest lõplikult ilma ja peab tehisjäseme muretsema. Nii lihtne see ongi.
Siinkohal Sid Halley stooride õige järjekord, sulgudes aasta, mil raamat eesti keeles ilmus.
„Ebavõrdsed vastased" (2009)
„Piitsakäsi" (1994)
„Leinamas" (1998)
„Käsu korras" (2007)
