Jätkub „Mallenite needusega" alanud suguvõsatriloogia põlvest põlve kandunud needusest, mida põhjustab või paljastab valge triip nende meesliini süsimustades juustes. Nagu kõikides heades saagades, kirjeldatakse siingi inimsaatusi, mis põimuvad aastate vältel ja mõjutavad üksteist. Triloogia tegevus hõlmab umbes kuuekümne kuue aasta pikkust ajajärku ja algab aastal 1851.
Malleni tüdruku" lehekülgedel elame kaasa imeilusal ja üdini õnnetu Barbara saatusele, kel pole valget juuksesalku, mis näitaks, et ta on Mallen. Aga ta teab, et temas pesitseb Mallenite kurjus ja kardab, milleni see võib viia. See hirm pole sugugi põhjendamatu...
Mallenite saaga hargneb Põhja-Inglismaa maastikel, kus autor ise on sündinud. Triloogia hõlmab Catherine´i vanaema Rose´i eluaega. Kogetud vaesus ja ekspluateerimine andsid autorile ainest luua karaktereid, kirjeldada tööliste olukorda, kuid see kõik on taustaks inimsuhetele, mis on raamatute peateema.
Kõik õnnetused ja ohud romaanides tulenevad väljaspool abielu sündimisest. Kui ei teata, kes on su isa, avab see võimaluse verepilastuseks. Selles teemas väljendub autori enda irratsionaalne veendumus, et ka tema hädad tulenevad vallaslapse seisundist, mis viis ta lõpuks närvivapustuseni. Seda kirjeldatakse triloogia viimases osas „Mallenite järeltulijad".
