Hartwig Hausdorf, "Mitte sellest maailmast", tõlkinud Arne Nielsen, Olion.
Raamatu teine pealkiri on: "Asjadest, mida ei tohiks olemas olla". Seega käib jutt mõistatuslikust, paranormaalsest, maavälisest ehk kõigest, millele pole leitud seletust. Nojaa, sel juhul tuleks kirjutada ka elu tekkimisest jne..., sest mitte keegi pole suutnud veenvalt tõestada, miks me siin olema ja kuidas.
Aga niis sügavale ses raamatus ei tungita vaid räägitakse asjadest, mis on veidi vähem müstilised - täheväravast Peruu Andides, torudest ühes Lääne-Hiina kõrbepiirkonnas, üle tuhande aasta vanusest India rituaalpistodast, mis sisaldab 15% hapnikku (tehniliselt on see võimatu kooslus), Gaboni uraanikaevandustest leitud 15 ürgaegse reaktori jäänustest, mis olid ehitatud planeedile Maa peaaegu 2 miljardi aasta eest ja muust
Mõnest asjast-nähtusest on varem kuuldud rohkem, mõnest vähem, mõnest sootuks. (Olgu siinkohal öeldud, et peagi ilmuvat raamatule järg). Autor on üritanud kaante vahele suruda palju kaupa, mis on mõneti hea, mõneti halb. Hea on seepärast, et huvitavat materjali on palju. Halb on see, et kõigest sellest tahaks lugeda pisut põhjalikumalt. Mis samas on võimalik, sest internetis leidub nii ühte kui teist.
Skeptikud, kelle jaoks siin maailmas saladusi pole, põletavad ilmselt antud raamatu kui kirik ketseri. Tegelikult ei põleta. Nad ignoreerivad kõiki nähtusi, millele ei suuda seletust anda, nagu on alati ignoreerinud. Nad vaatavad India ülipuhtast rauast posti, katsuvad seda ja kui ei suuda leida ühtki selgitust, kuidas see tehtud on, teatavad külmalt: seda posti pole olemas. Sest vastasel korral mõraneks nende maailmapilt.
