Viktor Suvorov, "Jäälõhkuja", tõlkinud Dzintars Sprivulis, Olion.
Me vaatame, kuid ei näe. Me kuulame, kuid ei kuule.
Olles lugenud Suvorovi raamatuid - "Jäälõhkuja" on ajaliselt esimene neist ja sellele on tema järgmistes teostes palju viiteid - hakkad suhtuma kõigisse kirjutistesse teisest maailmasõjast küllaltki skeptiliselt.
Ajalugu on võimalik kirjutada mitmeti, seda saab kodutanumalgi näha. Kui ikka üks poliitikahärra kirjutab ajalooõpiku ega maini peatükis Eesti iseseisvumisest Edgar Savisaart... Olgu meie suhtumine pealinna linnapeasse milline tahes, kuid ajalugu peaks sisaldama tõde.
Samavõrd kummaline on lugeda kahest telliskivist koosnevat Hitleri biograafiat, kuid mitte leida sealt vastust küsimusele: miks tungis Saksamaa 22. juunil 1941. aastal NSVLile kallale? Oli ju Hitler paar aastat varem tunnistanud, et sõda kahel rindel tähendab sulaselget enesetappu.
Vastuse annab Suvorov. Hitler oli kõigest mängukann suure poliitiku Stalini käes. Jäälõhkuja, kelle ülesanne oli luua tingimused üleilmseks töölisrahva revolutsiooniks, mille algus on tung läände ja kõigi rõhutute vabastamine.
"On piisavalt viiteid sellele, et Nõukogude operatsioon "Groza" algus oli määratud 1941. aasta 6. juulile.
Armeekindral S. Ivanov osutab otse sellele kuupäevale: "...Saksa vägedel õnnestus meid ennetada täpselt kahe nädala võrra.""
Ent äkki ajab ka seltsimees Ivanov hägu? Tegelikult ei põhine Suvorovi tõestused niivõrd inimeste mälestustele - need on kõigest teooriate kinnituseks - vaid mõtlemapanevatele faktidele, mida keegi ei proovi ega saagi ümber lükata.
Fakte on kümneid. Peatükkide kaupa. Suvorov võtab küll kõik faktide kogumid kokku ja teeb järelduse, kuid seda polekski otseselt vaja. Kui sulle näidatakse ja näidatakse ning sa tahad näha, siis hakkadki nägema.
Vaid üks näide. 1930. aastal olid piki N.Liidu läänepiiri ehitatud kolmteist kindlustatud rajooni, UR-i (Ukrepljonnõi Rajon) koondnimetusega "Stalini kaitseliin". Igaüks neist 100-180 km pikk ja 30-50 km sügav. Rajoonis asusid keerukad raudbetoon ja soomusrajatised, nende sees laod, elektrijaamad, hospidalid jne. UR, mille relvastus oli maksimaalne, pidanuks kinni terve Saksa armee. 1938. aastal tugevdati kaitseliini ja asuti veel kaheksa URi ehitamist. Ühesõnaga, NSVLi piir oli kindlustatud ja ükski rünnak ei hirmutanud.
Aga ühtäkki, 1939. aastal, asuti kaitseliini lammutama ja desarmeerima. Kusjuures samal ajal lõpetati kaitserelvastuse tootmine. Peagi polnud kaitseliinist jälgegi. Ja seda tehti riigis, kus tahetakse vaid rahu ja ollakse valmis pidama vaid kaitsesõda, nagu väideti.
Suvorov, 1978. aastal läände põgenenud N.Liidu luureohvitser, on sõjanduses tugev. Ta näitab ära, miks oli kaitseliin vägede liikumisele takistuseks ja tuli hävitada.
Muide, läkski nii, nagu pidi - 1941. aastal tegutsesid NSVL ja Saksamaa justkui peegelpildis ehk koondasid tohutuid sõjalisi jõude piiri äärde. Millegipärast peavad ajaloolased sakslaste tegevust sõjaks valmistumiseks, venelaste tegevust aga... Olgem ausad, venelaste tegevust ei analüüsita üldse. Kaitseks nad ei valmistunud, sest väidetavalt ei uskunud Stalin - nii on igas väiksemaski õpikus kirjas - et Saksamaa sõda alustab. Miks ta siis tõi väed piirile ja asus okastraate piirilt maha võtma?
Vladimir Bukovski kirjeldab oma järelsõnas hetke, kus Suvorov sai nägijaks: "Juhtus see, tema enda sõnade järgi, täiesti juhuslikult. Juba akadeemias oli nii, et loengud sõjaajaloo kohta järgnesid otse loengutele strateegiast.
"Niisiis," räägib ta (Suvorov). "Istun ja kuulan seda, kuidas teie vastane valmistub teostama ootamatut kallaletungi, et ta peab tõmbama oma väed piirile ja paigutama oma lennuväljad võimalikult oma tulevase rinde lähedusse. Aga otsekohe pärast seda loengut, räägitakse mulle, et Stalin polnud 1941. aastal sõjaks valmis, tehes palju tõsiseid vigu, muuhulgas selle, et paigutas lennuväljad otse Saksa piirile, tõmmates sinna oma parimad väe... Mis jamps? Ei saa ju olla, et nii üks kui teine väide vastab tõele: kas valetab ajaloolane või eksib strateeg.""
"Jäälõhkuja" on kordustrükk, kuid eelmist aastal 2000 ilmunud väljaannet pole ammu enam antikvariaatidestki saada.
