Matti Rönkä, „Hea vend, halb vend", tõlkinud Triin Aimla-Laid, Pegasus.
Huvitav, kuidas suhtuvad piiritagused, kui nende mädapaised avatakse? Õigemini need, kes peaksid mädapaised likvideerima?
Eestiga on selge, kõik asjaomased tõttavad tõrjuma negatiivset infot, kinnitama, et asi pole kaugeltki nii, fakte on väänatud, kõik on väljamõeldis või hoopistükkis sulaselge laim või vale.
Rönkä kirjeldab elu Soomes pealispinnast pisut madalamalt. Et mis tegelikult toimub. Läbi Viktor Kärppä - ingerlase, N.Liidus üles kasvanud sportlase ja eriüksuslase - kes on kolinud heaoluriiki ja ajab tasapisi omi asju.
Ta peab poolmusta kodumasinate äri, süsimusta äri tollivabalt sissetoodud kaubaga, halli ehitusäri, kus suuresti Eesti töölised maksuvabu eurosid teenivad.
Ent see pole veel kõik. Kärppä on olnud seotud dopinguainete sissetoomisega Venemaalt ning nende vahendamisega Soome suusatajatele - ametivõimud nõuavad temalt selgitusi - tunneb ja abistab pisut vene maffiat, omab korralikku relvaladu...
Aga muidu on Kärppä täiesti tore ja muhe sell.
Et noateral turnides mitte alla kukkuda, peab Kärppä abistama politseid, kes sel puhul tema ebaseaduslikku tegevust ei hooma. Seekord tekib probleem - Soome jõuab kange sünteetiline heroiin, mis tapab. Narkareid mõistagi.
Nii ongi Kärppäl üks probleem juures. Tegelikult probleem number kaks: esimene peitub selles, et Soome saabub Kärppä vend - samal ajal superheroiiniga - ja hakkab omaette majandama.
No ei ole lihtne elu. Ent kus on kirjas, et elu peab lihtne olema?
