Henning Mankell, „Sammu võrra maas", tõlkinud Maarja Laur, Varrak.
Tuleb taaskord tõdeda, et Mankell ehk tema komissar Kurt Wallanderi sari on hea. Arenev. Sest esimesed raamatud olid nii ja naa, kuid sealt edasi on tase liikunud tõusvas joones.
Rootsis Ystadis juhtub. Seekord mõrvatakse kolm noort, kes korraldavad jaanipäeval metsalagendikul maskiballi. Mõistagi pole politseil ainsatki niidiotsa.
Et lugu lõplikult hingekriipiv oleks, mõrvatakse ka üks politseinik, Wallanderi ja teiste hea semu. Ning veel mõni. Ka Wallanderil on muresid - elustiilist tulenevalt tabab teda diabeet. Niisiis jama kui palju.
Ometi liigub Wallander samm-sammult lahendusele lähemale.
Nagu Rootsi krimikirjanduses kombeks, tuuakse kaasaegse ühiskonna pahed teravalt esile ja tõdetakse, et uus aeg on inimesed ära rikkunud. Või vastupidi. Kogu tänapäevane saast - turumajanduse jõhkrus, hoolimatus, enesekesksus ja muu säärane - ulbib raamatus pinnale.
Ning kui isegi Rootsis tekib küsimus, kas politseiaparaadi vähendamine on poliitikute planeeritud samm riigi hävitamiseks, ja kas mitte broilerikari ei lõika kuritegevusest kasu, siis mida öelda Eesti kohta?
Rootsis on õnneks Wallander(id).
Politsei kokkutõmbamist Eestis ju toimunud pole, kärpeajal kärbiti võrdselt kõigil, ametnikelt, õpetajatelt, arstidelt ja politseinikelt. Kui inimene kursis pole, ei tohiks lehte kirjutada selliseid rumalusi.
Lõik viidatud artiklist: Kuid on veel üks oluline aspekt – siseministri kinnitatud kohtade arv on oluliselt suurem, kui PPA-s täna tegelikult inimesi tööl on. Nimelt on vastavalt siseministri 2011. aasta detsembri määrusele PPA teenistujate koosseisus 6295 ameti- ja abiteenistuskohta, neist politseiametnike ametikohti 4640 ja avaliku teenistuse üldliigi ameti- ja abiteenistuskohti 1655. 1. juuni seisuga on PPA-s täidetud 5848 kohta, vaba on 316 politseiametniku ning 130 teenistuja kohta. Seega oleks tegelikult politseisse n-ö põllule tööd tegema palju enam inimesi vaja – lausa 316 –, kuid see pole lihtsalt võimalik, sest neile ei jätkuks palga maksmiseks raha.
Tulin just üleeuroopaliselt tretilt. Sõitsin eesti-läti-Leedu-Poola-tsehhi- Saksa-Prantsusmaa-Austria -Saksamaa-Tsehhi-poola-Leedu-läti- Eesti. Kokku 6890km.
Jõudes üle Ikla piiripunkti nägin seda mida ei näe kusagil mujal maailma veerel - põõsas jahtipidavaid politseinikke.
Oli hea kodune tunne - mitte sittagi pole muutunud. Adernaliin ja rahahimu ruulib.