Särav selgitus, kus asuvad kolmiksaared ja Pe**augu tänav

Ken Jennings, „Kaardikirg", tõlkinud Triin Olvet, Imeline Teadus.

Varemgi on tehtud mittemillestki midagi, kusjuures see midagi on aplausi väärt. Nagu ka antud raamatu puhul.
Ken Jennings on too tüüp, kes USA Kuldvillaku saates võitis 74 korda järjes ja kühveldas kokku üle kolme miljoni dollari.

Ent jutt pole villakust vaid mehe teisest kirest - kirest geograafiliste kaartide ja geograafia vastu.

Teos pole mõeldud friikidele, vaid neile, kes veidigi on viitsinud elu jooksul ajusid liigutada ja seejuures kasvõi gloobust uurida. Sest kaartide ja maateaduse ühendatud maailm on pagana paeluv, nagu raamatust selgub.

Jennings peatub kaartide ajalool ja olemusel, nende kogumisel ja müümisel, koostamisel ja varastamisel. Ta kirjutab võhiklikkusest ja geniaalsusest, põigates üritusele, kus selgub USA kõige targem teismeline geograafiatundja.

Selgub, et maailm on täis kaardi ja geograafiahulle, kes seiklevad üle maailma kindlates punktides, peidavad ja leiavad GPSi abil „varandusi" ning teevad teisigi tükke, mida kõrvalised narruseks peavad.

Kõigele lisaks pakub raamat kuhjaga teadmisi: kus asuvad kolmiksaared, miks venitas Briti impeerium omal ajal maakaardid laiaks, kus asub Per**augu tänav ja miks selle nimi ära muudeti ja muud säärast.

Ühesõnaga: särav lugemine.

Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest
Raamatublogi
Ilfi ja Petrovi määratluse järgi jaguneb inimkond autojuhtideks ja jalakäijateks. Aga samahästi võib maailma jagada ka raamatulugejateks ja telerivaatajateks. Telerivaatajad on eelistatud seisuses, nagu ka autojuhid – mõlemale mõeldud kirjutisi on lehed ja letid täis. Aga kes oleks kuulnud midagi ajakirjast jalakäijatele? Nimetuse all “Roheline tuli”? Jalakäijad vaadaku ise, kuis saavad, raamatulugejatele olgu see blogi. Ja mitte pelgalt lugemiseks, vaid osalemiseks.
Rehviinfo