Kuidas punane Venemaa kokku vajus. Novellides (1)

Francis Spufford, „Punane küllus", tõlkinud Andrus Maran, Tänapäev.

Kummaline raamat. Kuid hea selline. Ega õigupoolest saagi aru, millega tegu. Ilmselt vist novellide kogum, kus tegelased - osad tegelikud, osad väljamõeldud - aeg-ajalt korduvad ning ajaline järjestus on enam-vähem paigas. Sündmuspaigad on autentsed, sündmused samuti, kuid mõningaste mööndustega: teinekord on faktidele loominguliselt lähenetud, teinekord toimunu ajaliselt kokku pakitud, et mahuks antud novelli piiresse.

Novelle ühendab Nõukogude Liidu majanduspoliitika ja teadlaste üritus seda muuta. Kuna raamat on ise on ebamääraselt harukordne, pole lihtne asja lihtsate sõnadega selgitada.

Ühesõnaga, novellide kaudu antakse selgitus NSVLi majanduspoliitikast viiekümnendate lõpust kaheksakümnendateni, mil kogu süsteem kokku vajus, ning seda tehakse huvitavalt, loetavalt ja arusaadavalt, mitte kuivalt ja rangelt. Läbi lahedate ja mitte nii lahedate tegelaste, hoides kinni ajaloolisest tõest.

Iseasi, palju noorem põlvkond kogu asjast mõikab. Majandusinimesed või need, kel vähegi üldharitust, kindlasti. Ja muidugi tol ajastul elanud saavad asjast kenasti aru.

Väljamaalane, kes raamatu kirjutas, on suutnud suurepäraselt tabada vene hingelaadi ja olemust. Novell novelli järel jääb mulje, nagu loeksid filmistsenaariumeid a la „Ühe aasta üheksa päeva" või midagi sinnakanti.

Igatahes saab selgeks, kuidas punavene majandus toimis või õigemini, miks ei toiminud. Absurdsed näited peegeldavad toonast tegelikkust. Paraku polnud teadlaste võimuses riiki absurdist päästa.

Kindlasti tasub enne või pärast peatükkide (või novellide) lugemist kiigata raamatu lõpus olevaid selgitusi antud osa kohta. Siis saab pihta, mis tegelik, mis mitte ning millest täpsemalt jutt.