Mihhail Hodorkovski, „Kirjad vanglast", tõlkinud Ilmar Rattus, Tänapäev.
Hodorkovski on ilmselgelt Venemaa, kui mitte maailma kuulsaim vang. Miljardär pisteti puuri tont teab mille eest. Ametliku versiooni järgi oli ta jätnud maksud maksmata, kuigi emafirma Jukos oli teiseks suurim maksumaksja Venemaal, nilg lisaks varastas Hodorkovski naftat.
Tegelikult oli Hodorkovski vaja president Putinil jalust ära saada, et ei sekkuks valitsemisprotsessi. Oligi teine liiga soosituks muutunud.
Antud raamatus on Hodorkovski kirjutet artiklid ja intervjuud. Vang annab omapoolse selgituse kohtuprotsessi tagamaadest ja Venemaa olemusest. Iga ilmunud artikli ja intervjuu eest pisteti mees kartserisse ehk siis vangla vanglasse, mistõttu on raamat valminud kui mitte just vere, siis viimse vabaduse hinnaga.
Ääretult huvitav lugemine. Millegipärast kipub maailm uskuma Hodorkovskit, mitte Putinit ning see ongi põhus, miks vang number 1 sai kaela uue süüdistuse ega pääse niipea vabadusse.
Hodorkovski esitab huvitava nägemuse tulevikumaailmast, mis peaks olema sotsiaaldemokraatlik, kuid samas piisavalt kapitalistlik. Ideel, kui seda piisavalt kohendada, on jumet. Ent kuidas ideid ellu viia, on iseasi.
Kel vähegi huvi Venemaa ja maailma poliitika vastu, võiks antud teost sirvida, et tegelikkusest - mis pole kaugeltki kena - aimu saada.
Ausalt öeldes tekib tahtmine Eestimaa mandi küljest lahti raiuda ning pisut eemale purjetada - las olla Venemaa naaber keegi teine.
