Mihhail Kasjanov, Jevgeni Kisseljov, „Putinita", tõlkinud Katrin Hallas, Eesti Ajalehed AS.
Kahe mehe, legendaarse saatejuhi Kisseljovi ja Venemaa presidendi Putini endise peaministri Kasjanovi dialoog. Ehk siis intervjuuraamat süsteemis küsimus-vastus, kus ka Kisseljov üritab oma mälestustest üht-teist sisse pista.
Kirjeldatakse Venemaal toimunud protsesse Boriss Jeltsini ajastu lõpust alates ja jõutakse järeldusele, et demokraatiast on asi kaugel. Jääb mulje, nagu oleks riik Venemaa presidendi eraomand, kus pannakse paika alluvate süsteem ning ärimehi ja rahvast hoitakse üsna lühikese lõa otsas.
Nõnda ilmselt ka on. Kusjuures räägib Kasjanov tegelikult vähe sellest, mida tegelikult teab. Iga kogenud ajakirjanik saab sellest aru. Aga nii see lihtsalt on ja peabki olema, sest Venemaal ei saa suud liiga lahti teha.
Kasjanov üritas Venemaal enda sõnul mingilgi määral demokraatiat sisse viia, kuid ebaõnnestus. Nüüd juhib ta opositsiooni ja üritab Putini-Medvedjevi duole vastu astuda. Näis.
Vägisi jääb mulje, et demokraatia, nagu meie seda mõistame, pole Venemaal võimalik. Elu käib sama joont mööda Rjuriku aegadest peale. Ja kõik on rahul. Peaaegu kõik. See käputäis, kes häält teevad, mõjuvad sääsena karu kallal. Paraku.
kui haugud vastu,siis kinnimajja,kiunud veel saad kumminuia,kui seegi ei aita saad
kambrikaaslaselt nuga ja vaikid alatiseks!Aamen!
to:tähenärija. kui sa ei tea Rjurikust, siis toksi nimi arvutisse ja saad wikipediast teada: http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik
Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.
Esimesele kommijale teadmiseks niipalju, et Kasjanovile esitatud kuriteosüüdistused olid poliitilist laadi, Putini ülesandel püüti hävitada poliitilise vastase renomeed. Tollased süüdistused olid nii tobedad, et neist loobuti õige pea. Kui ta tõesti süüdi olnuks, istuks ta praegu Hodorkovski kombel trellide taga.