Olin tulemas kusagilt maailmast, kui Vantaa lennujaamas torkas sügisehakul silma Zafoni raamat, mida Tallinnas olin ammu igatsenud tõlgituna näha. Ingliskeelne oli Rahva Raamatus küll korraks olnud, aga sellest jäin ilma. Niisiis ostsin lennujaamast tolle soomekeelse ("Enkelipeli") avastamaks päev hiljem Tallinnas, et vahepeal on ka trükivärske eestikeelne tõlge lõpuks saadaval.
Raamat viib meid taas salapärasesse ja nostalgilisse (tegevus toimub läinud sajandi kahekümnendatel aastatel) Barcelonasse. Õieti, nagu olen aru saanud, on see Zafoni eelmise eesti keeles ilmunud menuromaani „Tuule vari" eellugu. Zafon olla kavandanud oma Barcelona-seeria neljaosalise sarjana.
Sisu: algaja ajakirjanik David Martin saab mõnda aega trükkida ajalehes oma kriminaallugusid, mis aga nii populaarsed, et kolleegi temast ära pööravad ja David tänavale satub võttes lõpuks vastu ahistava lepingu kirjastajapaariga - lepingu, mille pingelisus noorelegi mehele liialt raske. Siis ilmubki Pariisi kirjastaja Corelli (saatan? kaitseingel?) ja saab alguse peadpööritav sündmuste virvarr, segi tegelikkus ja väljamõeldised, mille ümberjutustus oleks asjatu - targem on Zafoni ise lugeda. Kui mitte muud, siis tahtmise Barcelonasse sõita ja oma silmaga tegevuskohti uurida äratab raamat teis kindlasti.
„Tuulte varju" lugenuile - „Ingli mäng" on tumedam ja veel müstilisem, verd on rohkesti ja ka surma ning armastus ei too peategelasele õnne. Isegi raamatu lõpus teab ta, et peab veel selle nimel vaeva nägema.
Ometi - suurepärane lugemine.
