M.C. Beaton, „Täiusliku naise surm", tõlkinud Ragne Kepler, Tänapäev.
Soojal suvel uute krimkadega väga ei priisata. Õnneks mõndagi ilmub. Seda kergemat kraami, sest kes viitsib sügavatesse filosoofilistesse mõtisklustesse langeda.
Šoti külapolitseiniku Hamish Macbethi lood on justkui suvelugemiseks mõeldud. Lahe ja kerge kui salat külma valge veini saatel.
Ses raamatus saabub Lochdubhi linnakesse hotelli pidama üliaktiivne naisterahvas koos oma äpust mehega. Aktivist pöörab elu kummuli. Pealtnäha ei tee ta midagi hullu, pigem vastupidi - organiseerib elu, teadvustab rahvale tervislikke põhimõtteid ja looduse säästmist ning kõike muud säärast, millega rahvas pole harjunud. Justkui maag, klammerdab ta linna õrnema soo enda külge ning lõhub seetõttu nii mõnegi perekonna.
Enne, kui eesrindlanna linna lõplikult hävitab, notitakse ta maha. Macbethi ülesanne on selgeks teha, kes Lochdubhi täiusliku naise käest päästis.
Ehe külaelu, natuke armastust ja palju hoolivust on ses raamatus, kui muidugi täiuslik naine välja arvata. Ning lõpuks õpetus: täiuslikkus kuulub muuseumisse, mitte tavaellu.
