Mihkel Ullman, Kati Murutar. „Ohtlik lend. Isa ja tütar", Elmatar.
Jälle saavad mehed Murutari preili käest - tema annab siiski raamatule hinge - uut ning vana. Et on igavesed mökud ja mölakad. Eks tihtipuhku ole kah, ja raamat ongi just koht, kus pisut liialdustesse võib kalduda, et pilt selgem paistaks.
Niisiis teleseriaali ümberjutustus, kes veel ei tea. Väärib lugemist ka juhul, kui seriaal nähtud, sest tekst ja taust, olgem ausad, on taaskord parem kui lugu ise.
Võttes välja Murutari teksti, jääb järgi üsna vähe. Pärnusse „asumisele" pekstud krimiosakonna vaneminspektor Andres Västrik ehk Vistrik lahendab koos kauni partneri Ritaga ärimehe mõrva saladuse sherlockholmeslikul kombel, deduktsioonimeetodil. Finaal on agathachristielik, kus kogu tõde süüdlasele näkku paisatakse, nii et too alla annab. Nojah.
Lisaks kehastub Västrik lühikeseks ajaks James Bondiks, et päästa viimasel sekundil tütar, kes tüüpilise teismelisena lollusi teeb.
Kui hakata kirjandusteaduslikult raamatut lahkama, on tegu kräpiga, aga lugejana lugedes on asi lahe. Omamaine, lihtne ja kamahõnguline. Ehk siis kirjandusteadlased sõitku seenele.
