Kersti Rea, "Delirio amoroso", Lunaris.
Hallid mittemidagiütlevad kaaned, itaaliakeelne pealkiri... Millest selline teos küll jutustada võiks? Selgub, et hoopis Lõuna-Eesti elektrita suvekodust järvekese kaldal, kus üks pealinnapere käib juba tosin aastat varbaid õuemurus hellitamas ning udusel hommikul siidises järvevees mõnulemas.
Proua Rea maalib oma esikraamatus üpris nappide sõnadega usutava ja lausa käegakatsutava suvetunde, aga mitte ainult.
Viimase aja olmeraamatute peaaegu kohustuslikuks saanud boonusena on ka "Delirio" pikitud autori lemmiktoiduretseptidega, mis kooskõlas raamatu helistikuga miksivad koduselt itaalialikku ja eestilikku kööki ning enamikku neist õnnestub kokata ka küünlavalgel ja puupliidil.
Nämm!
