Kuidas lõhnab hommikune udu

Jaan Tangsoo, „Jantsa kalaraamat", Varrak.

Raamat neile, kel on olnud helge lapsepõlv looduse keskel ning kellele toovad Jantsa mälestushetked silme ette oma meenutused. Või siis ka neile, kel antud kirkad hetked puuduvad, kuid kes oskavad hinges teiste rõõmu läbi elada.

Raamat loodusest ja kalapüügist ja elu õppetundidest ja üldse kõigest sellest mis on siinilmas inimlik. Loojupid, millest teos koosneb, võiks liigitada sisemiselt läbitunnetatud kirjeldavate kirjandite kilda, mis annavad edasi kirjutaja emotsioone läbi kõigi meeleelundite. Kes kordki varahommikusel järvel kala püüdnud, sellele lööb lugedes sõõrmeisse isegi selle uduse looduse aroom.

Kes tahab tunda, see tunneb, kes tahab õppida, see õpib, nõnda võiks kõlada antud raamatu lugeja moto.

Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest
Raamatublogi
Ilfi ja Petrovi määratluse järgi jaguneb inimkond autojuhtideks ja jalakäijateks. Aga samahästi võib maailma jagada ka raamatulugejateks ja telerivaatajateks. Telerivaatajad on eelistatud seisuses, nagu ka autojuhid – mõlemale mõeldud kirjutisi on lehed ja letid täis. Aga kes oleks kuulnud midagi ajakirjast jalakäijatele? Nimetuse all “Roheline tuli”? Jalakäijad vaadaku ise, kuis saavad, raamatulugejatele olgu see blogi. Ja mitte pelgalt lugemiseks, vaid osalemiseks.
Rehviinfo