...nendiks kogu maailm, et Daegu maailmameister ja 200 meetri rekordimees Yohan Blake pidas eile kenasti pingele vastu ja võitis Londoni olümpia tasavägise 100 meetri jooksu finaali.
Ühtlasi tuleks spordimaailmas kordades rohkem taluda Blake'i metsikut räppariaktsenti, mille kõrval Bolti inglise keel on kaunis kui oja vulin.
...oleks kogu meedia pungil 2004. aasta olümpiavõitja Justin Gatlini liigutavat lugu, kuidas mees pärast dopinguga vahelejäämist (Gatlin: „Ma pole teadlikult kunagi keelatud aineid tarbinud!") fööniksina tuhast tõusis ja oleks PEAAEGU taas troonile pääsenud. Rakvere kossumeeskonna treener Andres Sõber küsiks Kuldliiga korraldajatelt Gatlini mobiilinumbrit ja saadaks sõnumi, milles teeks ameeriklasele ettepaneku liituda kohaliku kergejõustikuklubiga Vike: „Justin-poiss, ole täitsa ja tee siin üks kõva hooaeg, Rakverest su come-back ju alguse sai!"
...piiranuks kõik ajakirjanikud finaali järel ümber 100 m maailmarekordi 9,69 omaniku Tyson Gay ja uurinuks: noh, rekordimees, mis tunne on kolmas olla?
...saanuks oluliselt rohkem tähelepanu Asafa Powelli järjekordne ebaõnnestumine ja mehele panduks lõplikult külge tiitlivõistluste hädavarese silt.
...leituks pisutki lehepinda ja eetriaega Trinidadi mehe Richard Thompsoni, Pekingi olümpiavõitja, altmineku - kuues koht - kajastamiseks.
...ülepea ei räägitaks nii palju sprindist. Ja kordades enam tähelepanu saaks 800 meetri imejooksja David Lekuta Rudisha, kes praegu jääb selgelt jamaikalase varju.
...Eesti netikommenteerija jaoks ei muutuks mitte midagi. Lihtsalt oma sportlaste ja tipptegijate mõnitavas toonis esitatud jaburates võrdlustes vahetuks Bolti nimi Blake'i omaga.
***
Aga ta on olemas ja kogu maailma räägib üksnes Boltist - elavast legendist, välgust, kes lõi samasse kohta kaks korda.
