Enne meeste epeevehklemise poolfinaale tuli Norra kolleeg Eesti lehemeestelt küsima, et kuulge, te vist teate sest alast üht-teist: „Öelge, kes on too Norra mees Bartoz Piasecki, kes meile medalit võitma hakkab? On ta kõva vehkleja? Me ei tea temast midagi. Nimegi oleme ähmaselt kuulnud."
Sama siin. Nimi on läbi käinud, aga mida sa maailma 47. vehkleja kohta ikka oskad kosta. EMil on saanud 16., MMil 26. koha.
Ja nüüd tuleb ja torgib läbi kaks prantslast - Gauthier Grumieri ja Yannick Boreli -, kel kahepeale kümmekond tiitlimedalit, ungarlase Geza Imre, olümpiapronksi ja hõbeda ning hiinlase, kahekordse Aasia meistri ja Pekingi olümpia viienda Jinsun Jungi takkapihta. Ning võidab hõbeda.
Norralased laiutavad käsi ega saa isegi aru, kuidas neile Londonis jälle üks medal tekkis.
Esimese autasu sel olümpial - pronksi - noppis grupisõidus Alexander Kristoff. Samuti üsna tundmatu sell, noppis tänavu esimese profivõidu pisikesel mitmepäevasõidul ning oli kahel Giro etapil teine.
Norralased vedasid näo naerule: eelmiste saavutuste vägevus ei maksa midagi, maksab praegune medal.
