Mida Raul Must siis ütlema peaks? (10)

Eesti spordihuviline on see köikse targem siin maailmas. Ta teab alati, kuidas asjad peavad olema ja teab, et omad sportlased peavad olema esimesed, sest muidu on nad turistid.

Ainult, pagana päralt, ma ei mõista, miks sportlane ei tohi seada kõrgeid eesmärke? Kui sulgpallur Raul Must võitis laupäeval olümpial austerlast, olid netikommentaariumid kiitvaid hinnanguid täis. Jõudis ta eile kaotada ja seejärel kuulutada, et nelja aasta pärast Rio de Janeiros tahab medalit püüda, kui selgub, et see jutt ei kõlba. Sest medalit ei võitvat ta niikuinii.

Vehkleja Nikolai Novosjolov tohtivat kuulutada, et läks Londonisse ainult ühe medali järele. Miks maailmameister tohib, aga tähtede poole püüdleja veel mitte?

Kallid spordihuvilised! Palun öelge, millal on mõni madalaid eesmärke seadnud sportlane jõudnud tippu? Millest unistas Erki Nool, kui ta 1992. aastal tituleeriti Barcelona olümpia odaviske nulli järel Eesti rumalaimaks sportlaseks? Millise eesmärgi püstitasid suusatajad, kui keegi neisse veel ei uskunud? Milline oli Gerd Kanteri eesmärk, kui Raul Rebane ta noore sportlasehakatisena, kes samuti midagi saavutanud polnud, "üles korjas" ja tema ümber tiimi lõi? Kas mäletate, kuidas möödusid Kanteri esimesed suurvõistlused?

Nad ei unistanud Eesti meistrivõistluste või Läti külavõistluse võitmisest, millega paljud sportlased paraku rahulduvad. Nad on seadnud endale kõrgeimad eesmärgid. Säärast sihti seadmata poleks nad ka olümpiavõiduni jõudnud.

Rein Taaramäe püüab samuti kolleeg Jaan Martinsoni sõnu kasutades "kuud, mitte maast kuuepennist". Taaramäe ponnistused on ju spordihuviliste poolt ometi soojalt vastu võetud, ehkki mees pole kõrgeimasse tippu veel küündinud. Ja temagi püüdlus tundub esmapilgul hullumeelne, sest kus on Eestis need mäed, millest Touril üles ronitakse?

Muust maailmast võib tuua korvpalli näite: kui teised riigid poleks pärast esimest ehmatust seadnud sihiks USA koondise alistamist, poleks selleni ka jõutud. Aga võeti eesmärgiks ja jõuti.

Sarnaselt eelnimetatutega Must mitte ainult ei räägi kõrgest eesmärgist, vaid ka tegutseb selle nimel. Igaüks pole valmis olümpiaeelsest seitsmest kuust neli harjutama rasketes tingimustes ekvaatorilähedases Kuala Lumpuris. Must läks sinna ja asjatundja silmale on edasiminek rohkem kui nähtav - eurooplase mängustiil on asendumas aasiapärasega.

Paraku ei saanud me Musta jalavigastuse tõttu teada, kui lähedal või kaugel on ta maailma täielikust tipust - seda Simon Santoso on - tegelikult. Pallivahetusi, mis näitasid, et olukord pole sugugi lootusetu, jätkus piisavalt.

Musta küpsemad aastad hakkavad alles saabuma. Treener Mart Siliksaar on ühtlasi ka mänedžeri eest, kes Rebase kombel ehitab üles tugevat toetustiimi. Kui Must ka ei jõua olümpiamedalini, siis ei jõua, sest eesmärk on tõesti kõrge ja raske. Aga ta on vähemalt püüdnud.