Wembley Parki metroojaamas rongilt maha astudes on tunne väga harjumatu - viis aastat tagasi samasse jaama Inglismaa - Eesti jalgpalli EM-valikmängu eel saabudes oli rahvamass meeletu, nüüd vaevlevad olümpiamängude sulgpalliturniiri võistluspaigani juhatavad suunanäitajad igavuse käes.
Süüdi pole sulgpall, mida mängitakse Wembley staadioni kõrval asuval Londoni suuruselt teisel siseareenil Wembley Park, kus kolme teineteise kõrval paikneva väljaku ümber mahub istuma umbes 6000 pealtvaatajat.
Wembley metroojaam, sealt võistlusareenini viiv allee (pildil) ja kõik muu juurdekuuluv on rajatud silmas pidades 90 000pealist (Wembley jalgpallistaadioni mahutavus) publikut ning hetkel veidi enam kui pooltäis sulgpallihall on lihtsalt teisest mastaabist.
***
Korraldus Wembley Arenal sümboliseerib aga tervenisti olümpiamängude võistluste avapäeva - paljud läbipääsuga tegelevad vabatahtlikud on instrueerimata, mis toob endaga kaasa ohtralt segadust, kui inimesed satuvad sinna, kuhu ei peaks või inimesed ei pääse sinna, kuhu tohiks.
Kehv on olukord ka bussimajandusega, mis logiseb iga kandi pealt. Kahel Eesti ajakirjanikul jäi täna sõudmisvõistlus nägemata ja kajastamata, sest esmalt ära eksinud buss jäi lõpuks ummikusse ja Eton Dorney sõudekanali juurde ei jõudnudki. Teateid, et bussijuhid eksivad ja ei suuda plaanist kinni pidada on üldse ärevakstegevalt palju.
Aga õnneks pole transpordirindelt kõik läbi ja lõhki halvasti - see, mis sõidab rööbastel, sõidab korralikult. Ida-Londonis asuvast olümpiapargist jõudis metrooga Lääne-Londonis paiknevale Wembley Arena'le veidi enam kui poole tunniga ning olümplasi St. Pancrase vaksalist 7 minutiga olümpiapargi juurde (bussiga kestab sama teekond umbes 40 minutit) transportiv Javelin-rong töötab kindlalt kui teravaks ihutud giljotiin.
