Kettaheide on tegelikult taldrikuvise?

Õhtulehe spordireporter (OJ) täna ühes Oxford Streeti tehnikapoes vajalikke vidinaid soetamas. Müüja (M) väga sõbralik ja kuuldes, et klient Eestist, uurib, kas meil olümpial medalilootust kah on.

OJ: Jah, kõige suurem meeste kettas.

M: Mis asjas?

OJ: Noh, kergejõustikus ja meeste kettaheites. Tead küll ju?

M: Aa, kas see (jäljendab kuulitõuget)?

OJ: Ei, see on kuulitõuge. Kettaheide käib nii (jäljendab).

M: Aga mida sportlased seal viskavad?

OJ: Ketast. Kuju poolest meenutab taldrikut. Lendab nii umbes 70 meetri kaugusele.

M: Selge! Kettaheide on lihtsustatult taldrikute väga kaugele viskamine! Kui hea see teie mees selles on?

OJ: Pekingis võitis kulla.

M: Otsin telekavast välja ja kindlasti vaatan!

Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest
Olümpialogi
Õhtulehe spordiblogi vahetab natukeseks - nii umbes kuuks ajaks - kuube. Võtame üll viis rõngast, rahupiibu ning kõik muud iidsed ja üllad olümpiaideaalid.
Need on nädalad, mil passime silmad punnis teleri ees ning mõtleme ketastest, epeedest, paarisaerudest, erinevatest pallidest ja küllap veel paljust muustki. Aga et silmad helendavast (teleri)ekraanist ei väsiks, tasub neile vahepeal puhkust anda. Õhtulehe olümpiablogi on just parim koht - sest tõesti, siin silmad puhkavad! Me vähemalt väga loodame. Aga palume mitte segi ajada: aju ei tohi siin olles küll puhkerežiimile lülitada...
Teiega jagab omi mõtteid ja kaemusi ning pilte Õhtulehe Londoni-tiim Ott Järvela, Jaan Martinson, Märt Roosna ja fotograaf Tairo Lutter, aga kindlasti ka need, kes jäävad siia - teleri ja Õhtulehe olümpiablogi äärde! - suurele spordipeole kaasa elama.

Rehviinfo