Henry Laks «Ööst saab pikem päev» (salvestatud Heini Vaikmaa stuudios) Eks me oleme ikka läbi käinud. Seepärast on kuidagi piinlik öelda, et omal ajal garaažis punkarina alustanud ja seejärel lauluga «Tule kui leebe tuul» tüdrukutel jalad nõrgaks võtnud Henry on juba vanameister. Elu ei ole teda hellitanud. Ega ta ise ka vist ennast mitte. Kuulasin ta uut heliplaati. Esimene kord mõtlesin: ega pole palju muutunud. Ehk resigneerunum kui varem. Ja: Heini Vaikmaa käekirja on siin ka. Panin kirja kolm laulu, mida meeldis raadios mängida: «Pilved», «Laante laul» ja «Tunnete meri». Niisiis pealkirjati ilma ja looduse lood. Kui vähe sügavamale minna, siis pole - kõik tekstid on Henry enda kirjutatud, viisist rääkimata – enam nii lihtne. «Võta käest ja vaata,» laulab ta. «Teekond kestab vaatamata paljule. Hiljem mõni tuba tundub palju hubasem,» ütleb Henry. «Üks sõna võib palju muuta. Kes on leidnud eluallika, see elu väärtust teab ja olles hingest sallivam, ka mõne teise koormat veab.» Loodusest jutustav plaat näib nüüd otsivat inimlikku soojust ja peitvat endas looduse sildi all sügavamaid tähendusi. Laksi silmis peegeldub tihti nukrust. Seda on ka plaadis, nukrust, mis kasvab aga optimismiks. Niisiis – ühelt poolt vana tuttav Laks. Teisalt küpsem, mõtlevam kui aastaid varem.
Hinne: 4
The Hives «Lex Hives» (Universal Music)
Pilk ilmetuvõitu plaadiümbrisele ja kahtlused selle sisu kohta on kiired kerkima. Aga esimene sahmakas lugusid ergutab. Energiline, vabalt välja elatud poplaksakas – või õigem oleks öelda isegi neopunk. Esimene mulje on nagu Gary Glitter kohtuks Joan Jettiga. Ja koos tehtaks sellist rütmikat glamuurset pliksu-plaksu. Plaksutage kõik kaasa ja tehke naerunägu. Lood sobiksidki ehk paremini virgutusvõimlemisele fooniks või algajate aeroobikatrenni. Veidi edasi tõmbavad The Hivesi mehed korraks AC/DC snitti ja seejärel muutub kogu kirev palagan sarnaseks hoopis Army Of Loversi või teiste selliste tegijatega. Mis meelde jäi? Avakarjumine «Come On!» ja natuke atraktiivsem «1000 Answers».
Hinne: 3
