Karnevali võimalikkusest Eestimaa öös

DJ Tudo helirännakud viivad Brasiilia rütmide vibreerivatesse allhoovustesse, ilma et peaks pelgama krokodille või piraajasid, moskiitosid või matšeetesid. Lambadat te tõenäoliselt ei kuule, bossa novasid samuti mitte, kuid sellele vaatamata saavad peod olema piisavalt troopilised, et jahedaid suveöid kuumaks kütta.

Brasiilia, pindalalt maailma suurimaid riike, mille majandus teeb jõulisi edusamme, kannatab võrdlust kõige vägevamatega ka erakordselt mitmekesise kultuuripildi poolest. Sama põnev kui USA, sama kirev kui India, sama kauge kui Hiina. Mida me teame näiteks Brasiilia muusikast peale samba ja bossa nova? 

Muidugi, kes ei oleks kuulnud Rio karnevalist! Kes ei ole käinud, on telekast näinud. Tantsuhulle brasiillasi möllamas tänavail päevi ja öid. Naerusuiseid, väsimatuid, kauneid. Poolalasti ja õnnelikke, kehad nagu poolenisti paberist kooritud sulašokolaad.

Täna on põhjust Brasiilial pisut peatuda, sest nädalavahetusel kõlab Eestimaa kolmes paigas muusika, mis laseb aimata karnevali-kultuuri mõõdet ja sügavust. Primitiivselt metsikust metsikult keeruliseni varieeruvate rütmide päritolu ulatub kaugemale kui kunagise koloniaalriigi ajalugu. Esivanematelt pärandatud poolpaganlik biit gruuvib vaibumatult edasi brasiillaste geenides ja veenides, alakõhus ja ajuripatsis. Reede õhtul kella kaheksast resoneerib see Haapsalu piiskopilinnuses, laupäeval peale südaööd Tallinna Katusekino silent discol ja pühapäeva hilisööl Viljandi klubis Rubiin.

Etnoloogist DJ

Külla tuleb mees, kes 20 aastat on jahtinud algupäraseid rituaale ja tseremooniaid, tallates Brasiilia provintside kitsaid jalgradu, mida mööda käivad vaid kohalikud ja nende head või kurjad kaaslased vaimude maailmast. Etnomusikoloog Alfredo Bello eraarhiivi kuulub 1680 tundi traditsioone helis ja pildis, tema plaadikogu sisaldab ümaralt 9000 vinüülplaati "pärimusmuusikat".

Alfredo Bello aka DJ Tudo ei ole omal maal päris tundmatu prohvet. Brasiilia uue elektroonilis-eksperimentaalse muusika ringkondades on ta tunnustatud kui viljakas produtsent ning plaadifirma Mundo Melhor (Parem Maailm) looja. Oma entsüklopeedilisi teadmisi rakendab ta igapäevaselt ka kui muusik, juhtides üheksaliikmelist ansamblit, mille viimase albumi kallal töötasid temaga õlg-õla kõrval sellised korüfeed nagu Mad Professor ja Adrian Sherwood. Eestisse saabub Alfredo Bello dJ Tudona, kohvriga kaasas elektroonilist juurtemuusikat, mida soovi korral vôib määratleda kui Afro Brazil Roots Dub. Iseküsimus, mis ja kus on selle dub'i juured.

Riikide ja rahvaste kujunemist kogu inimkonna ajaloo vältel on saatnud veri, higi ja pisarad. Brasiilia ei ole erand. Indiaanlaste väljajuurimise tragöödia ning XX sajandi koleduste eest põgenenud emigrantide vaevade vahele mahtus pooltuhat aastat valu ja kannatusi, mis on tänase elujõulise, omanäolise ja ainulaadse identiteedi hind.

Kui Portugali maadeuurija Pedro Alvares Cabral jala kaugel meretagusel kaldal maha pani, võis seda maa-ala ajaloolaste hinnangul asustada umbes paar miljonit põlisasukat. Tänaseks on neist järel kaduvväike protsent. 12 000 aasta vanust kultuuri jäävad meenutama paar konkista-eelset pilli, millel on olnud oma osa mängida choro ja samba ning nende kaudu ka bossa sünniloos.

Uskumatu muusikaline Paabel

Loomulikult tõid portugallased endaga ühes Euroopa muusika kõigis selle rahvalikes, vaimulikes ja selleks ajaks väljakujunenud akadeemilistes vormides, kuid Ameerika-projektile eelnenud 700-aastase islami ülemvõimu tõttu kandis nende muusika tugevat Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika pitserit. Nii jõudsid juba 16. sajandi alguses Läände ka araablaste ja mustlaste idamaised helilaadid ning temperamentsed rütmimustrid.

Arvatakse, et vahemikus 1538-1850 neelasid portugallaste suhkruistandused orjadena neli kuni viis miljonit aafriklast. Enamus neist sattus Kirde-Brasiiliasse, kus nende kaasa toodud keeled ja kombed, uskumused ja usutalitused, muusika ja tants on avaldanud tohutut mõju kohaliku koloriidi kujunemisele. Lääne-Aafrika polürütmika segunes euroopalike harmooniatega, improvisatsiooniline laul imbus formaalsetel akordidel põhinevatesse meloodiatesse.

Tänane Bahia osariik on olnud läbi aegade Brasiilia suurim sulatusahi ja soodne pinnas mitmekesise kultuuri tekkimiseks, arenemiseks ja säilimiseks. Sealt on pärit graatsiline võitluskunst capoeira, seal toimuvad kõige autentsemad karnevalid. Bahia on lemmiksihtpunkt kõikidele pärimusjanustele ja võib-olla pole juhus, et sellest piirkonnast on võrsunud ka mitmed Brasiilia suurimad trubaduurid, teiste seas João Gilberto, Astrud Gilberto, Caetano Veloso...

Kui enamik Brasiilias levinud muusikastiile, maracatust sambani, on alguse saanud Aafrika-päritolu rituaalsest muusikast, siis karnevali eelkäiaks on portugallaste kaasa toodud religioosne festival entrudo. Tuhandeaastased liturgiad olid kloostrite ja kirikute jahedate löövide varjust linnatänavaile pääsenud küll enne Uude Maailma jõudmist, kuid Brasiilia kõrvetava päikese all ristusid need Mustalt Mandrilt pärit paganlike riitustega ning pühadusest ja vagadusest sai - oma äärmustes – suurim lustipidu, mida maailm tunneb.

Muusika on kõikjal

Kõige vägevam karnevaligala on Galo da Madrugada, mida peetakse Karnevali Laupäeval Recife eeslinnades. Ka Vaiksete Trummide Öö, Noite dos Tambores Silenciosos, toob igal aastal kokku tuhandeid külalisi lähedalt ja kaugelt. Pernambuco karnevali ajal võib kokku lugeda üle 3000 peoürituse, tänavatel on ligi pooltuhat kohalikku muusika- ja tantsukollektiivi. Võõrale üks samba puha, kuid asjatundlik kõrv eraldab rütmirägastikes jongo, lundu, choro, frevo, maracatu, ciranda, afoxé, reggae ja mangue biite, kui loendada ainult mõnesid neist, mida tuntakse. Sünkroniseerudes ja dissoneerudes moodustab see kõik kokku hullumeelse rõõmuriituse, mille rooma-katoliiklik taust näib uskumatu ja ebatõenäoline.

Karnevalid koguvad tuure nädalaid ja kuid enne ametlikke kuupäevi ning jäävad kestma ka peale paraadide ja rongkäikude möllu. Pidu on Brasiilia elustiili nurgakivi ja argipäevast sama lahutamatu kui jalgpall. Muusika on kõikjal. See on suurlinnade pilvelõhkujate peegelklaaside taga ja vaeste favelade rentslite ääres; see on Copacabana kuumal liival ja kaugel sisemaa istanduste niiskes lõõsas. Sel nädalavahetusel ka Haapsalus, Tallinnas ja Viljandis.

Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest
Muusikablogi
On kaks asja, mille üle arutledes võivad tülli minna ka kõige suuremad sõbad – poliitika ja muusika. Just sellest viimasest kirjutamegi siin blogis, seda eelkõige muusikasõbra pilgu läbi. Pole eksperte, pole keerulisi žanreid, on vaid erinevat muusikat armastavad inimesed. Uurime muusikamaailma uuemaid ja vanemaid hitte, kuulame plaate ja vaatame uusi tegijaid. Püsige muusikalainel koos meiega!

Rehviinfo