Chalice «Lärmakas naabrimees» (Superbandiit)
See on väga kummaline plaat. «Ma mängin kõvasti rohkem sünte,» on Chalice (Jarek Kasar) öelnud. «Kahes loos olen kasutanud orkestrit. Eks ta ole ka muusikaliselt keerulisem kui eelmised plaadid. Eks meil ole siin ka mingis mõttes suisa näitemängulik heliplaat naabritest. Esimene lugu «Tango ühele» kõneleb – äkki veel keegi ei tea, et omas kodus ja üksinda teen mina – selle heliplaadi tegemisest, võib mõista, aga «kui ma joon solisti õlut ja põrutan ta pruute» tuleb järg (pisut Mihkel Raua pori näkku laadis). Järgmises loos kuuleme etteheidet «ümberringi on täis t**aninasid trendikaid täis ambitsioone sensatsiooninälja t**aninasid nad on üle minust igal seltskondlikul mängumaal» ning siis siirdume koerte ja kiisude juurde (Harald ja Matilda), saame ampsu vanadest inimestest jne jne. Siin on väga erilaadsed palad, kohati kaldub Chalice õrnemasse džässi, laulab rohkem kui varem, on kuidagi rahutu ja külvab seda rahutust ka minusse, kuulajasse. Millegipoolest pigem ärevust, kui mõnusat kuulamisnaudingut pakkuv plaat. Täpsemini on omad tunded sõnastanud Tõnis Kahu Eesti Ekspressis. Soovitan lugeda enne kuulamist. Chalice räsib mind oma plaadiga kui nüri noaga, ütleb Kahu muu hulgas.
Hinne: 4-
Scissor Sisters «Magic Hour» (Polydor)
Bänd on kinnitanud, et siin on meil tegemist tulevikupopiga oma kõige selgemal kujul. Hangitud on – see on tänapäeval moes – kaaslasi tegemaks seda tulevikupoppi on produtsentidena Calvin Harris, Pharrell Williams, esinema on palutud ka räppar. Kuid tühja siin niivõrd tulevikku on, arvan. Iseenesest pigem tänapäeva moodsust tantsusaalis – mida iseloomustab muu hulgas ka minevikus haaratud tolle aja kõlapiltide kasutamine. Mõnes napis kohas kõlab plaat nagu BeeGees, pean tunnistama, käime tiiru kokarestoranides, näpuotsaga on ladinlikkust poetatud, on klaverit – kõik nii, nagu praegushetkel näib must olevat. Stiilide segapuder. Ei oska midagi eriti kiita ega oska ka eriti laita.
Hinne: 3
