Jäääär «Jääorel» (Muusatar)
Kõigepealt ehmatasin: arvutis ei läinud plaat üldse käima. Sooh, praak, mõtlesin. Ja kui tahtsin arvatavat vigast plaati vahetama minna, siis kuulutas raamatupoe koduleht: läbi müüdud. Nagu ikka Jääääre puhul. Noh õnneks kodusel musamasinal mängis «Jääorel» igati korralikult. Külm pealkiri vihjab vaid ansamblinime ja oreli sümbioosile – Ulla Krigul orelil on siin oma kõlavärvi lisanud nagu ka Ann Kuut tšellol ja viiulil. Suuresti ansambli vanemast repertuaarist lood on salvestatud märtsis Tallinnas Rootsi Mihkli kirikus, kunagises nõukogudeaegses jõusaalis, kus minagi rassimas käinud. Kiriklikfolgilik plaat, ütleksin. Kunagise Jääääre, InBoili, kaks lõpulugu siin olid minu kõrvale kõige sümpaatsemad. Maitse asi. Sest ega heliplaat muus osas kehv pole. Pigem vastupidi. Kuid kirikukontsertideks mõeldud palu on ilmselt parem kirikus kuulata. Et oleks sisu ja vormi ühtsus.
Hinne: 4
Morten Harket «Out Of My Hands» (Universal)
Norra A-Ha mehe viies sooloalbum kõlab kohati nagu Pet Shop Boys. Või õigemini – tolle koosseisu kehva mehe versioon. Kuidagi punnitatult steriilne ja ega härra ka eriti sädeleva tõlgitsejana silma torka. Pigem kergelt elutüdinud mees, kes kuulekalt täidab, mida plaadifi rma on ette kirjutanud. Ei soovita osta, kui te just ei hinda muusikat, mis pärast ühekordset kuulamist igaveseks plaadiriiulisse seisma jääb.
Hinne: 3
