Reedel toimus Londoni südalinnas asuvas Hyde Parkis Hard Rock Calling muusikafestival. Nädalavahetuse peaesinejaks oli hetkel Euroopas tuuril olev USA rokkbänd The Killers.

Nagu ma juba varem olen maininud, tunnen Killersite punti juba päris pikka aega. Viimati kohtusin nendega Coachella muusikafestivalil Californias.

Brandon, Ronnie, Mark ja Dave on hoolimata oma staari staatusest tegelikus elus tavalised mehed. Natuke staarilikkust vahel lööb välja, aga üldiselt on nad sõbralikud ja toredad.

Kohtusime nende hotelli ees Soho linnaosas, kust hõbedane tuunitud klaasidega tuuribuss meid Hyde Parki sõidutas.
Näha oli, et Brandonil oli väike närv sees, Hyde Parkis ootas neid ees 60 000 inimest, pluss Inglismaa on alati olnud nende Ameerika päritolust hoolimata lemmikpublik. Nende muusikat armastati siin Londonis, enne kui nad oma kodulinnas Las Vegases staariks said.

Lava taga asus Killersite tsoon, kus nad häälestasid oma instrumente ja jõid rohelist teed. Brandon on alati oma hääle pärast mures ja jookseb enne kontserti ringi igasuguste rohupudelitega.

Umbes tund aega enne nende esinemist astus Killersite tsooni sisse kaks tursket härrat. Alles hiljem sain tuurimanager Jeremylt teada, et tegu oli MI5 agentidega, kes turvavad Prints Harryt.

Mehed tulid küsima, kas bänd oleks nõus kohtuma Harryga, kuna too pidavat olema Killersite suur fänn.

Hiljem kuulsin, et agendid olla veel tegelikult pärinud, kas Harry võib lava taha kaasa tuua ka oma girlfriendi, mille peale rokkarid kui ühest suust küsisid: "Kes on hetkel Harry pruut?" Selle peale vastanud MI5 eriagendid: "Seda ei tea isegi meie. Loeme sellest tavaliselt lehest. Selle töö jätame ajalehtedele."

Teksastes ja denimisärgis Harry saabuski kahe sõbraga rokkaritele tere ütlema umbes pool tundi hiljem. Prints oli purjus ja samal ajal, kui ta Killersitega valjuhäälselt juttu puhus ja vahepeal naerma pahvatas, pritsis tema suust natuke sülge ka. Seisin seal kõrval ja vaatasin teda, näost punane nokamütsiga röökiv Harry meenutas rohkem mõnda eestimaist rullnokka kui ihaldatud troonipärijat. Raske oli uskuda, et tegemist on Inglismaa kõige ihaldatuma poissmehega.
Mõtisklesin seal isekeskis: kui tegu poleks printsiga, huvitav kui palju naisi vaataks talle järele tavalises tänavapildis.

Harry karjus veel trummar Ronnie'le, kuidas ta võttis lapsena trummitunde ja vahel mängib kodus trummi külla tulnud sõpradele. Siis lonksas prints veel ühe sõõmu rohelisest plastiktopsist, mida ta endaga kaasas tassis. Alkoholiga täidetud topsist vabanes ta ainult pildistamise hetkeks.

Tema punase ja blondi peaga sõbrad vahtisid samal ajal, kui Harry bändiga poseeris, seda pealt ja viskasid niisama kildu.

Kuna Killersid pidid varsti lavale minema, sai Harry lava taga olla vaid kümmekond minutit. Üldiselt piirduski jutt sellega, et Harry on nende suur fänn ja Killersid muudkui noogutasid häbelikult. Harry tüdruksõbrast polnud aga haisugi.

Killersid tormasid lavale ja minul õnnestus sõud jälgida lavalt. Tohutult imelik ja samal ajal joovastav oli vaadata rahvamassi enda ees ja Killerseid seal samal laval rokkimas.

Bänd rokkis täiega pea poolteist tundi. Lavalt jälgis kontserti umbes 40 inimest. Harry koos oma kümne räuskava sõbraga, Tom Jones, Natalie Imbruglia ja Justin Timberlake, pluss bändiliikmete sõbrad ja nende tiim.

Harry tormas lava taga ringi nagu peata kana ja viskas näppu.

Kui prints avastas, et samas seltskonnas viibis ka Tom Jones, tormas Harry otsejoones vanameister Tomi juurde ja palus sõpradel end temaga koos pildistada.

No ja siis läks alles lahti ... pärast Harr't soovis Tomiga koos pilti teha terve ülejäänud sõprade seltskond ja vaene Tom Jones ei saanudki muud teha, kui kamba purjus meestega poseerida.

Justin Timberlake seisis täpselt nende taga ja püüdis samal ajal kontserti jälgida.

Kuna Harry ja ta semud ei pannud Timberlake'i tähele, röökisid ja vehkisid nad staari ees, nii et sellel oli võimatu laval toimuvat näha. Selle peale patsutas krampis Timberlake oma assistendi õlale ja ütles talle: "Lähen vaatan rahva seast, siin on võimatu." Loomulikult hakkas assistent asja kohe organiseerima ja Harryl jäigi suures Tom Jonesi vaimustuses Timeberlake'iga käsi surumata.

Kui Harry fotosessiooni lõpetas, küsis Tom Jones temalt: "Kas ma saaksin sinult ühe kallistuse?" Selle peale hõiskas Harry: "Otse loomulikult." Ja andis Tomile suure karukalli.

Kummaline oli veel see, et Harry jooksis pidevalt Natalie Imbruglia juurde, kes vaatas kontserti helitehnika kasti kõrvalt. Harry näpistas Natalie'd tagumikust või tutistas juustest. Nagu koolis. Natalie muudkui itsitas. Äkki plaanis Harry hoopis Natalie'd lava taha Killersitega tutvuma tuua? Ei tea, mida need MI5 eriagendid sogasid ...

Killersid olid ise kontserdist vaimustuses ja reivisid terve õhtu: "See oli üks meie parimad esinemisi Inglismaal." "Isegi parem kui Glastonbury. Vapustav ilm. Vapustav päikeseloojang samal ajal, kui me mängisime. Nii palju rahvast. Vau, ma sain täiesti kaifi," hõiskas Dave Keuning, bändi kitarrist.

Printsi kohta ei osanud nemadki rohkem öelda: "Kui ei teaks, et prints Harry, pigem tundub ta täiesti normaalne inimene tänavalt!"

Londonis käivad hetkel suure hooga suvepeod. Eelmisel nädalal korraldas eksklusiivne eluolu agentuur Quinessentailly oma klientidele suveürituse Kensingtoni palee aias. Dresscode oli avantgarde ja külalised olid riietunud vapustavatesse kostüümidesse, mis lisas muinasjutulises paigas peetud üritusele veelgi värvi.

Kes kohal olid? Piers Morgan, Johnny Borrell bändist Razorlight ja palju teisi kohalikke olulisi meedia- ja äritegelasi. Majanduskriisist hoolimata voolas šampus ja glamuursed britid vihtusid tantsu lüüa.

Ainus, kes peoseltskonda kohe kuidagi ei sulanud, oli südaööl saabunud David Hasselhoff, kes kandis kõike muud kui avantgarde'i. Tundus, nagu oleks Hoff peole tulnud otse kontorist, seljas roosatriibuline särk ja kummaline pintsak.

Hoff (nagu teda meedias hellitavalt kutsutakse) on päris elus muide tohutult suur mees. Olen ise 176 cm ja tavaliselt staaridest peajagu pikem. Seekord kandsin kõrgeid platvormkingi, aga pidin Hoffiga vesteldes ikkagi kikivarvul seisma. Hoff on tõesti filminäitleja kohta enneolematult suur mees.

Kui Hoff aiapeole sisse astus kutsus nii tema riietus, pikkus kui kohaolu tohutu tähelepanu. Tütarlapsed naeratasid rohkem ja mehed köhatasid. Mäletatakse ju Hoffi kui seksisümbolit kuulsast "Baywatch" seriaalist. Hoff ei vaadanud aga kedagi teist peale iseenda.

Astusin talle ligi ja püüdsin hiiglaslikule staarile selja peale patsutada, et temalt paar sõna saada. Hoff ei teinud minust väljagi ja jõllitas minust otse läbi. Muud mul üle ei jäänud, kui pidin end tutvustama Hoffi kõrval seisnud assistendile, kes oli õnneks hulga sõbralikum, loe: viisakam.

Tundus, et PR-mehele meeldisin ma sedavõrd palju, et too staari küünarnukist kinni võttis ja paar salaõna minu olemasolu kohta talle kõrva sositas.

Ilmselt oli assistent lihtsalt meelitatud, et keegi temaga rääkida soovis. Muidu käib ju kõik Hoffi ümber. Eks meist igaühele meeldib end vahel tunda natukene tähtsana.

Nelja aasta jooksul on siin selgeks saanud nii mõnedki trikid, kuidas staarid rääkima panna/saada.

Siis avas seksisümbol Hoff suu ja hakkas vestlema, ilma et ma oleksin temalt üldse midagi pärinud.

"Olen Inglismaal oma uue teleprojektiga seoses. Veedan siin terve suve, kolm kuud. Tahan siin olles teha kõike, mida üks õige ja kuninglik britt siin elades teeb. Õpin hetkel polot mängima. See on kuninglik sport. Tahan kindlasti minna vaatama hobuste võidusõitu Royal Ascotis. Olen Inglismaal koos oma tütardega. Kõik. Intervjuu lõpp, Ah jaa, ma ei ole tilkagi alkoholi võtnud."

Seisin seal sõnatult ja kohmasin midagi a'la: ahah, siis on tore! Mis ma oskad sellise sõnavõtu peale ikka öelda.

Samal ajal kui Hoff mulle kummalist intervjuud andis, vaatas ta oma assistendile sügavalt silma, kes iga staari öeldud sõna peale talle vastu noogutas. Mitte et kaks meest oleksid armunud, vaid pigem on Hoff kuulus oma valede sõnavõttude poolest ja ilmselt suhtleb ta seetõttu ajakirjanikega ainult tugeva PR-kontrolli all.

Igal juhul meenutas Hasselhoff mulle katkist grammofoni. Tema jutus puudus igasugune toon ja kogu see tekst tuli ta suust välja ilma mingit huvi tekitamata. Ausalt öeldes oli mul raskusi üldse tema kuulamisega, mõte kiskus muule.

Eks nende staaridega ongi nii, et kui nad assistentide ja PR-meeste käe alt ära võtta, siis räägivad nad rohkem lollusi kui keegi teine. Viimasel ajal näebki kuulsusi üha rohkem PR-meeste käevangus, kes siis nende sõnade ja korrektse tegevuse eest hoolt kannavad.

Vahel ma ikka mõtlen siin, kuidas küll mõned inimesed on elus nii kaugele jõudnud, kui nad sellist putru suust välja ajavad.

Nii palju siis David Hasselhoffist. Ainus, mis mulle temast meelde jäi, oli ilmselt tema õhtu ainuke värvikas lause, kui ta palee ees autojuhti ootas ja sõbralikule PR-agendile sõnas: "Võtame parem selle Jaguari sealt, Jaguar on mu KITT täna õhtul!" ja valjuhäälselt oma enda nalja peale naerma pahvatas. Hoffi vihjas teleseriaalile "Knight Rider", mis ta omal ajal kuulsaks tegi ja kus ta rääkiva auto nimeks oli KITT.

Muidu oli küll Hoff igav ja hall ja hoolimata tema suurest Inglismaa huvist ei näinud ma teda ühegi britiga suhtlemas. Mulle jäi Hoff meelde kui enesekeskne ja ülbe, mitte ainult minu, vaid ka kõigi teiste vastu.

Londonit ja üldse tervet Inglismaad kütab hetkel vormelikuumus. Loetakse päevi pühapäevase sõiduni Silverstone'is.

Kolmapäeval toimus siin järjekordne F1-teemaline heategevusüritus, mis toetab siinset lastehaiglat Great Ormond Street Hospital. Ürituse peakorraldajateks olo Bernie Ecclestone koos tütre Tamaraga. Heategevusüritus toimus juba kolmandat aastat järjest ja tavaliselt mõned päevad enne Northamptonshire'i maakonnas toimuvat F1 etappi.

Seekord toimus heategevusliku eesmärgiga pidu uhkes Victoria & Albert Museumis, mille ees seisid ehtsad vormeliautod ja loomulikult oli lahti rullitud erkpunane vaip.

Üritus algas tapselt kell 19.30. Bernie Ecclestone'i eksabikaasa Slavica saabus kohale mõni minut enne ürituse algust koos tütre Tamaraga, isegi tähtsad külalised nagu nemad, pidin muuseumi uste taga paar minutit ootama.

Slavical oli seljas erklilla pisut üle põlve ulatuv kleit, mis tõi elegantselt nähtavale 50aastase Slavica vapustavas vormis keha. Sellises eas lausa ei tohi oma nooruslikkust varjata, mõtlesin, ja kes ütles et riideid peab valima vanuse järgi?! Jõllitasin seda sama Slavicat seal ja mõtisklesin, kuidas ta on eeskujuks kõigile naistele.

Vanus ei muuda ju tegelikult mitte midagi ja Slavica tegi sel samal üritusel silmad ette nii mõnelegile 20aastastele. Teda vaadates tundus tõesti, et vanus oleneb sellest, kui vanaks me iseend arvame.

Maailmas on suurepärane ring kuulsaid keskealisi naisi, keda vaadates ei karda ma enam vananeda. Madonna, Elizabeth Hurley, Elle MacPhesron ja seesama Slavica, kes peol nii oma äsja lahutatud abikaasale kui peokülalistele pidevalt valjuhäälselt ja naeratades teatas: "Elu on imeilus!"

Ilmselt püüdis ta eksmeest sellega pisut ka närvi ajada, aga Bernie kes on nagu vana rahu ise, ei liigutanud eksnaise trikitamise peale kulmugi vaid sositas minu sõbrale, kellega peol kaasas olin: "Eks ta on ikka ebasõbralik, aga võrreldes sellega, mis ta enne oli, on ta nüüd kui lahutusrahad käes palju sõbralikum."

Õigest sõbralikkusest oli aga minu meelest asi ikkagi kaugel. Slavica jahe pilk endast poole lühemale ja vanemale eksabikaasale oli jäine ja õhus oli pidev elekter. Tütar Tamara ei teadnud kumma vanemaga rääkida, et see teist ei vihastaks ja hoidis pigem neist mõlemast eemale ja naeartus tuli kõigi nende nägudele vaid pildistamie hetkel.

Bernie oli heategevusliku ürituse tarvis haigla lastele jaganud hulga VIP pääsmeid F1 karikasarjale sel pühapaeval. Erinevad kuulsad firmad olid ürituse tarvis jaganud kinkepakke, mida vaiksel oksjonil võis omandada. Nende seas oli Gucci reisisumadan, Alexander MacQueen'i kott, päevane töökogemus Conde Nast'i ajakirja toimetuses jne. Kogutud raha läks Great Ormond Street haigla toetuseks. 

Kui varasematel aastatel oli alati kohal ka Jenson Button, siis sel korral elumeheks tituleeritud vormelisõitjat kohal polnud. "Ma loodan, et mõne sõidu ta ka kaotab, muidu ei ole inimestel võistlust enam põnev jälgida," rääkis Ecclestone, kes on ise Buttoni võitude üle küll uhke aga ka pisut murelik.

Lisaks viskas miljardär ja F1 isa Ecclestone nalja vihjates Buttonile: "Mul on selline plaan, et F1 hooaja lõpus võiks korralada heategevusürituse, kus kõik sõitjad võistlevad hooaja kõige kehvemaks tulnud autoga. Vaatame, kes sõitjatest võtab parima välja kõige nõrgemast masinast!"

Ilmselt siis vihjates Buttonile, kes esindas aastaid Honda tiimi ja kes pidi võistluses püsima mitte just kõige kiirema mootoriga.

Viimasel ajal räägitakse siin üldse palju sellest, kuidas Button tõestas maailmale, kuidas auto mängib vormelis suuremat rolli kui sõitja.

Button oli aastaid võistluse tagareas ja võitis oma 12aastase karjääri jooksul vaid ühe sõidu. Nüüd, kui ta on kiirema vormeli roolis, on Buttonit aga vaat et pea võimatu edestada.

Maailmameister Lewis Hamilton oli samuti peol, seekord koos isaga. Lewis pugis sisse minihamburgereid ja rääkis sellest, kuidas tegemist on raske hooajaga aga palus fännidel teda veel mitte maha kanda.

Ecclestone lisas, et Hamilton peab kindlasti järgmisel aastal sponsorlepingut muutma ja tegema comeback'i. "Ta on selleks igati valmis! Tegemist on ikkagi maailmameistriga, ärgem unustage fakti," mainis Ecclestone, kes kandis tütre moekollektsiooni FORM ülikonda ja ultramoodsat kootud musta lipsu.

"Mul pole õrna aimugi moest. Mu tütred hoolitsevad selle eest, milline ma välja näen. Mul enda on üsna kama kaks," teatas üks maailma rikkamaid ja edukamaid mehi Ecclestone.

Eelmisel pühapäeval lugesin Daily Telegraphist lugu vormeliäss Jenson Buttonist. Eriti hakkas silma artikli pealkiri, mis oli humoorika nurga alt kopeeritud Brad Pittiga peaosas olevast filmist "Benjamin Buttoni uskumatu elu".

Jenson Buttoni elulugu on sõna otseses mõttes uskumatu, peale selle on tegu päris elu, mitte filmiga. Näide sellest, kuidas elus võib kõik äärmsusteni muutuda.

Mäletan, kuidas ma kohtusin Buttoniga kaks aastat tagasi GQ meesteajakirja auhinnatseremoonial Londoni Kuninglikus Ooperis. Siis jooksid kõik ümber Lewis Hamiltoni ja Buttonist kõndis enamus ajakirjanikke külma näoga lihtsalt mööda. Mõni julgem tegi lausa nägusid à la mõttetu mees.

Isegi püüdlesin siis ühe pildi peale koos Lewis Hamiltoniga, kes minuga seal paar sõna ka vestles.

Kui ma Buttonile juurde astusin, rääkis too minuga seal lausa pool tundi. Teemaks siis tema kodu Monacos ja karjäär.

Toona teadsid kõik, et Button oli alati vormelisõidus tagaplaanil ja üleüldine huvi tema vastu lihtsalt puudus.
Mis on juhtunud aga nüüd, kui ta on võitnud mitu sõitu järjest; eriti pärast üht tähtsamat võitu, kui ta läbis esimesena ühe raskema vormeliraja Monacos vähem kui kuu aega tagasi.

Paar nädalat tagasi lugesin taas kord artiklit Buttonist ühes briti tabloidis. Ei mäletagi enam, millises lehes täpselt, kuna ta figureeris neis kõigis. Tema kohalolek Glamor Woman of The Year auhinnatseremoonial tõi kaasa tõelise meediakära.

Millest rääkis Button ajakirjanikele siis?

Sellest, kuidas inimene õpib kõige enam, kui on nö näoli maas, kui keegi sinust välja ei tee. Maas lebades tuleb välja, kes on su tõeline sõber. Button märkiski, et tema maailmavaade on muutunud lihtsas mõttes mustvalgeks sellest hetkest alates, kui ta vormelimaailmas tippu jõudis.

"Päris palju on neid, kes enne mind tänaval ei teretanud ja kes nüüd nagu vanad sõbrad mulle kätt pihku topivad. Kindlasti õpib inimene kaotustest rohkem kui võitudest."

Kurb aga tõsi. Selline see elu siin Londonis on ja ilmselt igal pool mujal. Hamilton, kes kaks aastat tagasi ruulis, seisab nüüd üritustel nurgas, tihti ainsaks vestluspartneriks ainult tema girlfriend. Seesama kamp inimesi, kes enne Hamiltoni ümber oli, väänleb nüüd hetkel tipus oleva Buttoni ümber.

Kes oleks osanud arvata, et Buttonil on sel aastal suur šanss saada maailmameistriks.

Elu teeb kummalisi keerdkäike ja selline õnn või õnnestumine võib juhtuda meist igaühega. Või vastupidi. Seda eriti praeguses majanduskriisis, kus paljud mijonärid on maabunud keskklassi reaalsusesse ja oma S-klassi mersu Volkswageni vastu vahetanud.

Selles mõttes on Buttoni lugu uskumatu näide meile kõigile – kes siis tegelikult on meie ümber sõbrad ja kes tiirleb meie ümber mingil muul põhjusel.

Olen alati toetanud mõtet, et staarid, sportlased või ärimehed, kes on mingil hetkel elus tundud nö põhja, on alati edukana sõbralikumad ja aldimad inimesed kui need, kes on tundud ainult tipus olemise magusat maitset. Üldjuhul kukuvad tipus olnud tavaliselt raskemini kui need, kes on põhjast kerkinud.

Laupäeval ja pühapäeval lähen vaatama Suurbritannias toimuvat vormel 1 etappi Silverstones ja hoian Buttonile pöialt. Siis toon teieni uudised kohapealt.

Kohal olid põhiliselt moeinimesed. Supermodell Jade Parfitt tegi Vogue'i kanalile kohapealt teleintervjuusid ja pidu peeti muuseumi sisehoovis. 

Lulu Guinnessi tegid kuulsaks tema huulekujulised käeotid, nende täispuhutud koopiad hulpisid sisehoovi basseinil. 

Kuna moetööstusel läheb hetkel majanduskriisi tõttu üsna kehvalt, oli seda näha ka moeürituse joogilisti vaadates. Šampuse asemel pakuti odavat valget majaveini ja viinakokteile. Ka suupisteid jagatakse viimasel ajal pidudel märgatavalt vähem. 

Ürituse põhikülaliseks kujunes aga Ameerikast siin turneel olev lauljatar Katy Perry. 

Katy teatas mulle, et oli just samal hommikul ostnud endale Covent Gardeni linnaosas topi, mis tal peol seljas oli. Seda, millisest poest ta selle ostis, ta ei mäletanud. "Oli üks. Mu turvamees mäletab nime. Ostan peamiselt asju, kui nad mulle meeldivad. Nimel on vähe tähtsust!" rääkis ta mulle muuseumi suure skulptuuri taga, näpu vahel pudel vett. 

Pean ausalt tunnistam, et kõik need staarid näevad piltidel ja teleildis välja alati vapustavad, aga tegelikkuses on tihti pilt teine. Katyl nõnda lähedal seistes, olin lausa vapustuse äärel, nähes millises halvas korras oli ta näonahk. See oli täis suuri punaseid põletikus vinne, mis olid peidetud paksu meigikorra alla. Tundus nagu oleks Katy nägu suisa karjunud mulle: andke ometi puhkust meigist! 

Katy rääkis oma näonahast kui tõenäoliselt ka oma kõige suuremast kompleksist: "Minu elustiil on nii muutunud, et mu keha ei saa päris täpselt aru, mis toimub. Lennureisid ei aita samuti ja pidev ajavahemuutus ju ka. Püüan trenni teha ja kaalu hoida, aga seda teha sellises ekstreemses olukorras nagu mu elustiil on üsna raske. Isegi mu näonahk ütleb üles. Kuna ma olen tihti hommikust õhtuni tähelepanu all, siis kannan pidevalt tugevat telemeiki ja see ei lase näol hingata... Olen tegelikult vahel nii kurb. Muidugi ma olen õnnelik oma karjääri üle, aga vahel tahaks koju normaalset elu elama. 

Kui Katyle lähedalt otsa vaatasin, siis oli ta näonahk selllises halvas seisundis, et mõtlesin: kui ma temast pilti teen, jääb ju ometi see kõik näha. 

Kummaline on aga see, et meik on tõesti tehtud nii hästi, et punnid kaovad fotodel ja Katy on neil suisa veatu. 

Võta mõni samavanune tüdruk Eesti tänavapildist ja see on kümme korda ilusam kui maailmakuulus Katy Perry, keda paljud noored oma ilu ja stiiliidealliks peavad, aga kes paljudele selles tegelikus elus alla jääb. Muidugi ma ei taha rääkida Katy näonahast halvustavalt, sest see ei ole tema süü. Ometi tundus mulle šokeerivana aga fakt, et ma teda nii teistsugusena tegelikkuses ette kujutame.

"I Kissed A Girl" staar tundus olevat kogu oma kuulsuse keskel õnnetu ja endaga üldse mitte rahulolev. Eriti seda siis, kui tal üritusel pidevalt kari lapsi järel jooksis ja temaga koos pilti soovis teha. 

"Katy sa oled nii ilus!" röökisid nad, mille peale Katy ebamugavalt ainult niheles ja vastas: "Oo, aitäh!" 

Mida arvab Katy briti meestest? 

Inglise džentelmenide kohta rääkis särtsakas tütarlaps seda, et pealtnäha tunduvad nad viksitud ja kasitud, aga kas nad tegelikkuses seda ka on, ta ei tea. 

"Nad on nii šikid ja Briti aktsent ju ka, mul on alati selline tunne, et nad on jube targad. Aga miski sisimas jälle ütleb, et äkki see kõik on kattesuits ja tegelikult pole nad miskit nii erilised. Kahjuks ma ei ole ühelegile briti mehele nii lähedale saanud, et tõde teada saada," tunnistas Katy.

"Mulle kohutavalt meelbib briti huumor ja jumaladan siinset koomikut Matt Lucast. Samas me kõik teame, et briti huumor on haige ja väänatud. Võib olla on inglise meestega sama lugu."

Agyness Deyn on hetkel maailma üks esimodelle. Tüdruk, kes alustas karjääri tagatoa manneekenina ja käis ainult õmblusproovides, on nüüd sirgunud kuulsate disainerite lemmik.

Ükskõik mida ta ka puudutab, muutub justkui kullaks. Agy. nagu teda siinses pressis hellitavalt kutsutakse, on saanud stiilikoon, kes võib selga lüüa ükskõik millise hilbu, muutes selle silmapilkselt hetke moesõnaks. Naisi, kes maailma moeajakirjanduse joont muudavad pole just palju. Agy on aga oma erilise stiilitajuga kindlasti üks neist, kes tihti disaineritele ideid annab mitte vastupidi.

Aastaid esimodellina ruulinud Kate Moss, kes võis kanda 20kroonist riidekotti ja muuta selle moehitiks, on hetkel nii mõnegi Briti moeajakirjaniku sõnul Agyst maha jäämas.

Agyness, kes hetkel elab New Yorgis, tuli sel nädalal Londonisse oma hea sõbra disainer Henry Hollandi sünnipäevapeole. Kuigi 26. aastasel Agyl on pangas miljoneid, hämmastas siinne press, kui supermodell sõitis Ühendriikidest Londonisse, et minna sõbra sünnipäevale, mis toimus kohalikus pubis.

Kolmapäeval ilmus Agy Royal Academy of Arts'i suvenäitusele, samuti hea sõbra Henry Hollandi käevangus ja pälvis neljapäeval kogu siinse meedia tähelepanu, jättes kõik ülejäänud üritused Londonis tagaplaanile. Isegi Lindsay Lohani pruut-peigmees Samantha Ronsoni Londonis-käik muutus leheveergudel Agy kõrval uudisnupuks.

Mina kohtusin Agyga esimest korda Londoni moeauhindade jagamisel kaks aastat tagasi, kui ta karjäär oli just hoogu võtmas. Toona korjas ta aastamodelli tiitli ja helistas lavalt emale, kellega ta oma joovastust kõigi ees jagas. Pärast telefonikõnet teatas ta kohale tulnud glamuursele seltskonnale: "Disainerid arvasid tihti, et ma olen nii kole, et mind ei kõlba moelavale panna. Mina olin see, kes õmblusproovides pooleldi valmis riideid selga proovis, et need modellide ja moesõu tarvis õigel ajal valmis saaksid. Roland Mouret oli ainus disainer, kes mu sealt samast õmblusproovist üles noppis ja lavale kõndima pani. Tänu Rolandile olen ma täna modell," rääkis ta toona.

Mäletan, et vestlesin Agyga pärast auhinnatseremoonait ja siis oli tunda, kuidas veel sirgumata supermodell kannatas tegelikult tugevate komplekside all. "Ma ei ole kunagi arvanud, et ma olen ilus. Ma olen alati olnud teistsugune ja mind on alati narritud minu kasvu ja välimuse pärast. Mul on palju, mida ma sooviksin oma kehas muuta aga sellest ei sobi avalikult rääkida. See on iga tüdruku saladus."

Teist korda kohtusin Agyga aasta tagasi, kui ta esines Five O'Clock Heroes' bändiga Londoni Schoreditch linnaosas. Siis teatas ta, kuidas ta on modellindusest tüdinud ja soovib karjääri teha hoopiski lauljana. 

Maailm oli omamoodi šokis, Agyst oli just saamas tippmodell ja raske oli uskuda, et ta modellinduse eduka karjääri alguses lõpetab. Agy oli justkui kriisis, mida modellid tihti üle elavad, kui neil tekib soov olla midagi enamat kui ilus nägu ja proovivad kätt kõiges muus.

Royal Academy of Arts'i suvenäitusel kohtusin Agyga taas ja pean tunnistama, et esimest korda tajusin, kuidas tüdrukust on saanud naine, kes naudib oma välimust, ilu ja karjääri ja ei püüa maailmale tõestada midagi midagi muud kui oma enese heaolu. Agy, kes tavaliselt oli küürus ja kõndis pea maas, astus nüüd muuseumiruumes ringi nagu gasell. Sirge rühiga ja enesekindel.

Oma laulmiskarjäääri kohta rääkis ta valjuhäälselt: "Püüan hetkel keskenduda modellindusele ja muu tagaplaanile jätta. Võimatu on teha mitut asja hästi!

Isegi supermodellidel on kompleksid ja tegelikkuses õppisin Agyness Deyniga kohtumisel palju. Inimene on inimene ja supermodelli staatus ei tähenda seda, et nad arvaksid, et nad on veatud. Inimene ei ole kunagi täislikkuseni endaga rahul.

Agy õppis oma kompleksidega elama ja naisena end nautima. Laulmiskarjäärist lahti öeldes tõestas ta, et inimene peab tegema seda milles ta on parim ja mida ta ise kõige enam naudib, mitte tõestama maailmale, et ta on keegi teine. Kui kedagi siin maailmas õnnelikuks teha, siis iseend.