Kui ma neli aastat tagasi esimest korda Londoni kaunis Mayfair'i linnaosas asuvasse Brown's hotelli astusin, lummas mind selle moodsa hotelli aura peaaegu korrapealt.
Itaallasest perekonnatuttav Gaddo Lensi Orlandi Cardini teab reisides alati parimaid peatuspaiku, kuhu ta mind Londonis olles alati kutsub.
Mustvalged kaunilt raamitud pildid Donovan nimelise hotellibaari seinal, mugavad diivanid, õdus valgus ja nauditav melu on esimesed sõnad, mis mulle sellest kohast meelde on jäänud. Londonis asuvat Browns hotelli baari ja restorani ei külasta muide kaugeltki mitte ainult hotellikülalised (kelle seas on hulk staare), vaid see on hinnatud peatuspaik ka kohalike londonlaste seas. Eriti populaarne on Browns hotelli kellaviietee, mida serveeritakse portselantassides ning mille kõrvale tuuakse kõrgel kandikul suussulavaid maiustusi.
Neli aastat tagasi istusime selle baari õdusas nurgalauas, mille punase diivani najale ma end mugavalt toetasin. Kaunis interjöör ja hea seltskond tekitab inimeses peaaegu kohese heaolutunde.
Ma olen alati eelistanud veinile head õlut ja ei karda naisena seda restoranis või baaris ka küsida. Õlu ei ole kindlasti ainult meeste ja semude jook, vaid seda jooki saab nautida sama elegantselt kui head veini või kokteili.
Nii küsisin ma ka tookord, piinlikust tundmata, milliseid õllesorte selles baaris pakutakse.
Valge triiksärgi ja musta kikilipsuga kelner teatas mahedal ja sõbralikul toonil, "Me serveerime ainult Eesti päritolu Viru õlut!"
Suure kodumaa patrioodina olin ma heas mõttes üllatunud ja naeratasin sõpradele uhkusega. Isegi Gaddo tegi kiitva ja üllatunud noogutuse.
Kas Londoni üks kallemaid ja uhkemaid hotelle serveerib tõesti ainult Eesti õlut! Vau! Kas pole tore!
Mõne hetke pärast kandis kelner mustal kandikul uhkes pudelis serveeritud Viru õlu ja kõrget klaasi. Enne kui ta asetas lauale jäise pudeli pani ta selle alla lumivalge rätiku. Kallates õlut kõrgesse klaasi oli mul hetkeks tunne justkui serveeriks ta mulle shampanjat. Ta tegi seda niivõrd muljetavaldava elegantsusega.
See on hetk, mis on mulle meelde jäänud siiani ja kui ma satun sõpradega aegajalt Mayfair linnaossa, astun ma alati läbi ka Browns hotelli baarist, mis jääb käegakatsutavasse kaugusesse butiikidest ja kuulsast Bond Street nimelisest tänavast.
Eesti õlu tundub aga Londoni südames populaarsust koguvat, sest ka eile õhtul - ligi neli aastat hiljem- on uhke Donovan baari menüüs endiselt ainult Viru õlu, mida Mayfair linnaosas töötavad moodsates ülikondades ja retroprillides pankurid õhtuti pärast tööd naudivad.
Viru õlu kopsakas hind (ligi seitse naela ehk umbes kümme eurot pudeli pealt) ei näi Donovan baari külalisi heidutavat, sest õlleklaasid on täis ja tuju kõigil hea.
Elagu Eesti õlu, mis on teinud lihtsast pubimärjukesest Londoni südames elegantse joogi!

Foto: Tiina Kõrtsini



White Shield, Hix Oyster Ale) ning hind ei ole ligi 7 naela, vaid täpselt 6 naela. Ja noh, Londoni kalleimast hotellist on kah asi ikka kaugel.
Lust luiskab mõlema suupoolega. :)
Tescost olen ka seda õlut ostnud.
katrin, üks su suurimaid probleeme, kehvakese õppimisvõime kõrval, on su madal enesehinnang. sinu vanuses on viimane aeg õppida end armastama ja aktsepteerima sellisena nagu sa oled - rumalavõitu, kehvalt kohaneva ja mõttetult ringisahmerdava noore naisena. ja ära püüa ennast upitada tuntud nimede või mõne kauni interjööri toel. sind topi või kõigi nobeli preemia laureaatidega ühte lauda, sa ei õpi sealt mitte muhvigi. ainuke, mida hiljem sellest seltskonnast mäletad, on a la nelson mandela mansetinööbid olid kõige brilantseimatest briljantidest.
ürita omaenese vaimse tasakaalu huvides olla lihtsalt siiras. ole sina ise ja ära võrdle ja vastandada pidevalt oma sõnnikuseid varbaid antiiksete ampiirstiilis tugitoolijalgadega, asugu nad siis kusiganes maailmanurgas.
usu mind, isegi keskpärase lugemisoskusega inimene tunneb siiruse ära.
Tabav kommentaar ja hiilgav huumor!
Kusjuures mina käin Lusti blogi lugemas just kommentaaride pärast - palju huvitavam kui tema jutud.
Lõpetuseks küsimus tähelepanelikule lugejale: kes või mis on teinud lihtsast pubimärjukesest Londoni südames elegantse joogi?
Mina olen tasemel ja sina oled kõmmu kõnts kes magab meestega raha pärast ja näeb välja nagu kalts!!!!!!!!
Teiseks - ei maksa arvata oma liialdustes, et sa oled ainuke eestlane, kes Londonist midagi teab. Sellega sa pidevalt alt lähedki - esitad oma kirjatükikesi teadmises, et sina oled ainuke Londoni eestlasest elanik, mõtlemata, et eestlasi on Londonis ikka väga palju.
Rääkimata sellest, et sa nagu kniks mariihen üritad ennast ja enda ümbrust näidata mingi muinasjutumaana, kuhu teised eestlased ei küüni. Küünivad, kukuke, küünivad. Sinu juttudest kumab läbi, et sa unistad glamuurist, aga ei ole sellega MITTE KUNAGI kokku puutunud.
Ja põhiline: kirjutamisega leiba teeniva inimesena puudub sul igasugune kirjutamisoskus, rääkimata vigadest. Kui sa oleksid põhikooli viimane klass, siis selline kirjandikene oleks üleni punaseid parandusi täis.
Aga kuidas on nüüd, punaste vaipade, Britannia, moekunsti, kõrgklassi ja eestlaste ekspert?
Naljanumber.............
Kas tal ei ole ühtegi lähedast, kes aitaks tal lõpetada enda naeruväärseks tegemist?
Kats (Linda), kas sa oma sõpradest üldse hoolid? fb klikk "meeldib" pole hoolimine :)
ei julge öelda? mina võin aidata. alla viiekümne eksemplari. kohutavalt populaarne ja edukas kirjanik.
valetamine on haigus.