Galojan ja tema saaga (90)

Kuigi mõned Eesti väljaanded kirjutasid, et Anna-Maria Galojani kohtusaagat olid Londonis kajastama tulnud ka briti meedia esindajad, ei vasta see väide tõele.

Ma kujutan ette, et Galojan ise (kes oli end järjekordseks kohtuistungiks üles löönud) võis kohtuhoone ette kogunenud fotograafide kohalolekut nautida, kuid tegelikult olid britid Westminister Magistrates Court ette kogunenud palju olulisema kohtuistungi pärast. Samas ruumis, kus astus üles Galojan, arutati pool tundi varem Lloyd Banking Group töötaja Jessica Harper üle, kes oli panga käsutusest aastal 2008 ja 2011 kõrvale pannud 2 463 750 naela. Proua Harperi kuritegu on olnud siinse meedia keskmes juba mõnda aega.

Galojani jaoks lisasid kohtuhoone ees figureerivad fotograafid aga kogu šõule värvi. Mis siis, et Central News fotograaf Ed Willcox küsis minult pärast Galojani kohtuhoonesse sisenemist, kes too selline on ja miks ta istub süüpingis.

Galojanil oli seekord kaasas truu saatjaskond. Tema tumedapäine ema ja salapärane advokaat Paul Halloran, kes mind poolteist kuud tagasi telefonikõnede ja sõnumitega pommitas. Kuigi ma kohtusin Galojani ja tema saatjatega kohtuhoones esimest korda, saatsid nad minu poole mürginooli. Halloran näitas paaril korral minu suunas näpuga ning kogu see saaga läks isegi nii naeruväärseks, et Halloran ja Galojan valetasid kohtuhoone turvamehele, et ma tegin ülekuulamise alguses lubamatult oma telefoniga pilte ja näitasin Galojanile keelt. Samas süüdistati ka minuga kaasas olnud abilist, kes aitas mul eile teha klippe TV3 uudiste tarvis. Nii ei jäänud mul muud üle, kui näidata kohtuhoone turvamehele oma telefoni, milles oli Galojani asemel hoopiski sadu pilte minu hobustest.

Postimehele kaastööd tegev briti ajakirjanik sai Galojani ja tema meeskonnaga paremini läbi kui mina. Ja kuigi ta oli Galojani ja Hallorani poolt vastu võetud soojalt, säilitas ta ajakirjanikule vajaliku professionaalsuse ning esines kohtusaalis neutraalselt. Delfi reporter Anne Sääsk aga jättis teistmoodi pildi - kui ma poleks teadnud, et tegu on Eesti reporteriga, oleksin arvanud et ta on Galojani sõbranna. Halloran istus ülekuulamise ajal reporteriga kõrvuti, sosistades temaga pidevalt. Galojan näitas selgelt välja, et Sääsk on tema ihuajakirjanik. Seda näitavad ka pildid, kus Delfi reporter on veiniklaasi taga Eesti staarkriminaaliga kaelakuti.

Väide, nagu oleks kohtunik Galojani suunas näidanud välja kaastunnet, ei vasta samuti tõele. Hetkel seisab kohtuistung kinni selles, et kohtunikul puudub ligipääs kõikidele dokumentidele, sest ligi 500 eestikeelsest kohtutoimiku leheküljest on siiani suudetud ära tõlkida Galojani advokaadi sõnul vaid 150. London Magistrates Court ei ole võimeline aga langetama otsust enne, kui nad on tutvunud kõikide Galojani puudutavate kohtudokumentidega. Galojani advokaadi sõnul tõlgitakse dokumente Dublinis, Iirimaal, ning see on äärmiselt kulukas protsess. Kohtunik soovis teada, mis ajaks on võimalik tõlkida kõik dokumendid inglise keelde, et kohus saaks lõplikult maha istuda. Galojani advokaadi sõnul peaksid kõik dokumendid saama tõlgitud umbes kuue nädala jooksul.

Teine oluline detail kogu kohtuistungi vältel oli küsimus, millal jõuab briti uurija Eestisse, et tutvuda sealsete asitõendite ja kohtutoimikutega. Kuna uurija ei saa töökohustuste tõttu reisida enne augusti teist poolt, lükkus istung edasi septembrisse.

Kolmandana arutati eilsel kohtuistungil Galojani tunnistajate saabumise üle. Galojanil on kolm põhilist tunnistajat, kelle seas on tema ema ja keegi ajakirjanik Veiko Lepasuu. Täpselt nii hääldas kohtunik ta nime, kuigi mina ise ei ole taolisest ajakirjanikust kuulnud ning ka Google'i otsing ei näita tema kohta midagi. Kolmas tunnistaja on eraisik. Ühestki kuulsast poliitikust-tunnistajast eilsel kohtuistungil juttu ei olnud. Kohus arutas ka selle üle, millal on võimalik neil kolmel tunnistajal Londonisse saabuda.

Need kõik olid faktorid, mis lükkasid Galojani kohtuistungi sügisesse. Öelda, et briti kohtusüsteem on hetkel Galojani poolel või tema suhtes positiivne, on täiesti väär. Siinne kohus ei ole siiani jõudnud materjalide puudumise tõttu isegi punktini, kus kõik osapooled saaksid maha istuda ja juhtunu üle arutada.

Galojani advokaat märkis, et tema kliendi tunnistajatel on Eesti poliitikute kohta rääkida palju ebameeldivat, mis ei tee briti uurija käekäiku Eestis kergeks. Advokaat märkis mitmel korral, et Galojani kaitsjatel on tugevad argumendid, mis näitavad meie riigi korrumpeerunud võimu. Korra lipsas nende vestlusest läbi isegi meie president. Samuti rääkis Galojani advokaat naise süüteost justkui oleks see olnud motiveeritud meie korrumpeerunud poliitikute poolt. Võimalik, et ta üritab väita, et meie poliitkud agiteerisid teda raha kõrvale panema ning ajasid hiljem süüdistuse temale.

Läbi ühe Galojani lähedalseisva isiku olen kuulnud isegi lugu sellest, et Galojan võib üritada siinses kohtus väita, et samalt arvelt, kust pani kõrvale raha tema, võttis summasid välja ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Minul kui eestlasel oli seda istungit tegelikult raske kuulata. Olgugi, et ma võtan ise tihti Eesti ja meie võimude koha pealt negatiivselt sõna, siis oma riiki välismaal ei laima ma kunagi. Mind ärritas, et Galojan, kes on hakkama saanud majanduskuriteoga, näitab meie riiki Läänes nii ebameeldivas valguses. Räägib taga meie poliitikuid ja presidenti ning otsib poliitilist varjupaika, olles kõrvale pannud Euroopa Liidu rahasid ning üle astunud Eesti kohtusüsteemi otsusest.

Kuna enne Galojani kohtuistungi algust astus samas ruumis üles 2,4 miljoni naela pihta pannud Jessica Harper, õppisin ma siinse kohtusüsteemi kohta nii mõndagi. Näiteks sain ma teada, et majanduskuritööga vahele jäänud Harper on pidanud kohtuistungi vältel andma oma passi siinsele politseile, mis keelab tal selgelt riigist lahkumise. Mind hämastab siiani, kuidas õnnesus Galojanil pärast vanglakaristuse määranud kohtuotsust Eestist põgeneda. Kas meie kohtusüsteem ei peaks samuti kriminaalidelt ära võtma passe?

Tegelikult on mul Galojani kohtusaagat ja tema tegusid arvestades seda juhtumit raske mõista. Me kõik teame, millele ta kulutas Euroopa Liidu rahasid, teda on kohtu poolt karistatud, ta on olnud rahvusvaheliselt tagaotsitav ning nüüd kõige tipuks laimab ta Suurbritannia ühes olulisemas kohtuhoones Eesti riiki, meie politikuid ja presidenti. Ja kõige selle keskel tegi istungit kajastama tulnud Eesti fotograaf pilte tema kingadest, küüntest ja soengust. Ta lisas: "Oh, need kindlasti meeldivad meie lehtedele. Kõik tahavad ju teada, mis tal seljas on!"

Kui kohtuhoonesse saabus 2,4 miljoni naela varguses süüdistatav Jessica Harper oli tolle naise nägu meigita ning ta kandis tagasihoidlikke riideid. Kohale tulnud fotograafid ei pildistanud tema küüni või säärejooksu.

See, et Galojan on pärast kõiki oma tegusid ja riigi laimamist Eestis endiselt staar, on minu jaoks müstika. Kas meie naisi tõesti huvitab, mis tal seljas oli ja mis värvi olid ta küüned?

Jah, see kõik paneb mu mõtlema, kui nihkes on meie arusaamad ja kui väärad on meie eeskujud. Mul on piinlik, et seesama inimene, kes laimab minu kodumaad Londonis, figureerib samal ajal meie rahva jaoks kui staar.