Lugesin just viimase blogi kommentaare, mis olid oma olemuselt nii pahatahtlikud ja õelad, et mul hakkas sees keerama. Kuidas on võimalik üldse nii halvasti öelda. Mis sunnib küll kirjutama isiklikku laadi, allapoole vööd, alandusi ja rõvedusi inimeste suunas, keda te ei ole päris elus tihti isegi mitte kohanud. Ma tean ju väga hästi, et ma pole ainus, keda internetis kividega loobitakse ja mõnitatakse.
Rääkisin just sõbranna ja endise kolleegi Katrin Pautsiga anonüümsete kommentaaride teemal ning jõudsin järeldusele, et targem on tõesti Katrini eeskujul siinseid vaimusünnitusi üldse mitte lugeda, sest minu ebameeldivustundest saab ju teispool arvutiekraani keegi veelgi suurema naudingu. Niisiis luban endale, et see jääb viimaseks korraks, mil ma raiskasin oma aega selle blogi negatiivsete ja pahatahtlike kommentaaride lugemisele ja enda alandamisele. Kõigile neile, kes minu blogi naudivad, palun minuga ühendust hoida läbi Facebooki, kus ma lugejatega suurima heameelega suhtlen ja ühendust hoian.
Viimasel ajal jõuan üha harvemini Londonisse. Miks? Sest maal on rahu, vaikus ja meie imeilusad hobused, kellega ma püüan koos veeta iga oma vaba hetke.
Sel suvel peatuvad meie hobused kohas nimega Milland. Selle küla kuulsaim elanik on Roman Abramovichi eksabikaasa, kelle kasutuses on siin hiiglaslik häärber.
Milland on käänuliste teede ja siksakilise hekiga kaetud külake, mis meenutab mulle kangesti mõnda Agatha Christie täiuslikku olukorrakirjeldust.
Suurbritanniaga seoses räägitakse Euroopas tihti vaid Londonist. Vähesed turistid saavad lisaks pealinnale sisse põigata ka maale. Suurbritannia maaelu on aga minu jaoks palju ilusam kui linnaelu. Minu südame on võlunud vanaaegsed külad, soojad pubid, muinasjutulised kivimajad ja see uskumatu saareriigi rohelus.
Kui ma paar päeva tagasi Londonis käisin ja Trafalgari väljakul sadade kui mitte tuhandete inimeste vahel trügisin mõistsin äkki, et London end minu jaoks suuresti ammendanud. Jah, ma armastan endiselt siinseid muuseume, teatreid, kohvikuid ja butiike - ometi on maaelu mind viimaste suvedega enda poolele meelitanud, sest maal olles veedan ma oma aega kvaliteetsemana kui mustas metroos istudes või tuhandete inimeste keskel trügides.
Hiiglaslikult kaunid lossid, põllud ja heinamaad... inglise aiad, vanaaegsed raamatupoed ja farmerite turud on need, mis tõmbavad mind viimasel ajal nagu magnetjõud.
Jah, Londonis on palju ilusat, millest suur osa läheb inimeste rabelemise keskel kahjuks kaduma. Londonist õhkub tihti kadedust ja õelust nagu igast teisest suurlinnast, mis inimest maadligi hoiab.
Maal olles paelub mind teistmoodi pilt. Tõeline britt jalutab Hunter-kummikutes varahommikul nagu Kate Middleton külavaheteid pidi oma koeraga. Härra võtab leedi möödudes peast kaabu ja aednik lihvib päevade kaupa hekki ja muru justkui oleks see maailma väärtuslikum materjal.
Täna lõpetasin ma oma uue raamatu viimase peatüki. Kui ma arvuti naeratuse saatel kinni panin, vaatasin naudinguga läbi akna õhkõrna kevadiselt sooja vihma, mis kergelt naabermaja vana punast kivikatust puudutas. Kauguses õhetas õide puhkenud pirnipuu. Siin maal, imeilusa looduse ja ajaloo keskel, naudin ma lõpuks ometi iseendaks olemist.
Kas sa oled mõlenud kunagi sellele, et SIND ei vihata (kui üldse!) sellepärast, et su nimi on Katrin Lust, vaid millegi muu pärast?
Sa lugesid viimasid komme... Aega sul peaks liigagi laialt käes olema - loeksid äkki oma esimesi postitusi? Ja siis järgmisi. Ja vahele ka komme. Mõistukeel on kahe teraga mõõk, aga õppinud ajakirjanik peaks aru saama. Sa ju oled see?
Sind ei vihka mitte keegi, ära kujuta ette. Kuidas nimetatakse neid inimesi, kes mõtlevad endale haiguse külge ja - ?lla-ülla! - mingil hetkel see haigus ongi neil kallal? Tead sa seda sõna, ajakirjanik? Sa peaksid teadma palju-palju laialtkasutatavaid fraase ja võõrsõnu, kui tahad olla ajakirjanik.
Oled "Kättemaksukontorit" vaadanud? Mingi vana osa oli, kui dedektiiv Friida mõtles endale marutaudi k?lge. Jajaa.. umbes nii jah.
Millest ma rääkisin?
aa.. sellest,. et keegi ei vihka sind.
Keegi ei rõvetse. (?)
Defineeri "sõimama" ja "allapoole vööd" KIRJUTAMA.
Ajakirjanik.. at-at-at-at. Su keelekasutuse kohta, selle primitiivse lauseehituse ja sõnavara kohta on tehtud märkuseid. Tösiseid, naljakaid, ka inetuid ja nõmedaid, aga siiski suunaga hetkel ennast sinust paremana tunda oma õpetustes. TARK inimene opiks sellest, mitte ei solvuks. Oleks kohe täitsa vait ja paneks kõrva taha midagi. Katrin, sa solvud ju iga asja ja omaenda rumaluste peale, mida sulle (küll teises kontekstis, aga siiski äratuntavalt) silma alla tuuakse! Kas see on ühe tegija-ajakirjaniku tase?
Ma jätkan kohe, vajan värsket õhku vahepeal.
Sportlane ja olümpiavõitja Erika Salumäe, kes elab juba mõnd aega Hispaanias, kommenteeris oma Facebooki kontol tänast ajakirja Kroonika artiklit, milles väidetakse, et Ene Veiksaar jättis lapsed, et koos Erikaga päikese all elu nautida.
""Miks Eestis selliseid artikleid toodetakse?" küsis mu 12aastane tütar. Tuligi seletada, et Kroonika pole Eesti rahvas, vaid äriettevõte, mis müüb oma toodangut läbi ärapanemise, olgu see õige või vale. Seepeale ütles tütar, et ta ei taha enam koolivaheajal Eestisse minna," kirjutab Salumäe Facebookis.
Salumäe leiab, et kampaania "Talendid koju" asemel peaks looma mingi eetilise piiri, mis talente pigem kodust eemale ei peletaks. Enda sõnul lahkus ta Eestist eelkõige tervise pärast, ent paljud lähevad just kurjuse ja vastastikkuse vihkamise pärast.
"Kui kirjutatakse minu medali teisest küljest, siis selle küljele jääb raske töö, higi ja vaev ning paraku ka tervis. Medali esikülg säras ja särab tänagi Eestile. Pean siin Hispaanias minema õige pea koolilastele rääkima olümpiast ja Eestist, näitama medaleid. Täna ei teagi, mis tunnetega seda teha ... Oma saavutuste üle võin olla uhke, kuid mul on häbi Eesti pärast," lõpetab Salumäe.
Oma saavutuste üle võin olla uhke, kuid mul on häbi Eesti pärast," lõpetab Salumäe.
Kas seegi ei anna mõtlemisainet, et oma liialdustega oled ennast naeruväärseks teinud? Ise Lodoni paljaksvarastatud üürikas, aga hobused (nüüd kül MEIE, enen olid Lustil ikka "MINU hobused".veel viimases jutuski?´) elavad abramovitsi exnaise miljonivilla lähedal! Milline tase! Muide - keegi kunagi kilkas siin, et tal on abramovitsi luxjahist foto helsingi sadamast. Võin välja otsida kilkaja ja sulle selle foto kaubelda, sest su paljaksriisutud öökapp lihtsalt vajaks mingit turgutust.
Katrin - sa oled TAAS tugevamaks muutunud ja õhkõrna vihmasabina saatel Hunter-kummikutes "leediks" hakanud. Söörid laskuvad maoli, kui sa mööda lähed. Imeline, teatraalne. Paraku reaalsus on see, et Greengrassi-sugused huijarid sõidavad sust sitasel külateel traktoriga sodiks ja tänapäeval enam naeratavaid gentlemanne jagub vaid seriaalidesse. Viimasel ajal Londonis on elu veidi teisem, kui filmi lõppedes nukralt naeratades teleka muule kanalile suuunad. Mul on ka muide siiralt kahju, kui "Midsommeri mõrvad" lõppevad. Tahaks veel kaks ja pool tundi ja rohkemgi edasi vaadata ja seda õhustikku nautida, mis sest, et inimesi sureb nagu karbseid. Ilus on ikkagi, teatraalne ka.
Mmm.. London... dark and dirty streets.. ja ometi nii paeluv rppia-dzäkkidele, holmsidele, agaaatadele jne. Udu, salapära, drenaazid, kloaagid...bigben.
Lust - oled sa kuskil maailmanurgas üldse ajaloo, kultuuriloo ja mõtteloo väljaandatele möelnud või neist kuulnud? Ilma neti vahenduseta. Sinu iseseisvaks kodutööks - mida sa ilma KUUGLITA (sinu raamatu järgi kasutatud uudissõna "kuugeldama") Londonist tead? Ajalugu. Majandust enne ja praegu. Poliitikat enne ja praegu. Religioossust?
Null?
Ja see, mida te siin Erika Salumäest kirjutasite, selles tulebki just seda kollast ajakirjandust süüdistada. Kui nemad ei teeks omi haiglaste oletuste põhjal artikleid, mis on alati siis küsimärgiga, ei saaks inimesed ka kommenteerida.
.
Iga blogijutuga antakse tähelepanelikule lugejale vihje, et aeg on tagasi pöörduda oma Tartu lapsepölvekodusse. Pompöössest elust tahetakse loobuda väga kergekäeliselt. Imelik?
Aasta tagasi (juuni-juuli) blogijutus väidab Lust, et vaid Kalamaja on õige piirkond teda välja kannatama.
Patroon Dishi pole ka ammu enam siin. Paar?
:
Kolm küsimust, kolm vastust, Lust ja ma jätan su rahule.
* Albaania pildid.
* Adami disainide lingid.
* Londoni Ülikool.
Kuniks neid ei saa, on relvad suvalise lugeja käes. Uuri seda IP-d või luubivalgusel, sulge ja tee, mida tahad. Avalikkuse ette paiskan nagunii ja see pole ähvardus. See on vastamata küsimuste vastuste ootamine ajakirjanikult. Täiesti süütu tegevus ja seda ttehakse ikka aegajalt.
Imelik, miks sa ise vastata ei taha, oleks ju palju lihtsam!
Oukei...
Aga polohobu ei ole kunagi valge...
Katrin - kus SINU hobuste pildid on?
"Mis sunnib küll kirjutama isiklikku laadi, allapoole vööd, alandusi ja rõvedusi inimeste suunas, keda te ei ole päris elus tihti isegi mitte kohanud."
Jah tõesti? Mis asi paneb Katrin Lusti rõvedusi kirjutama? Honorar? Ksenofoobia? Kirjanduslik eksperiment? Olematu kinderstube? Kui mõni on nii protežeeritud, et võib sülitada kõigi ja kõige peale, siis jääb arusaamatuks, kellelt ta kaastunnet lunib või millega veel rahul pole?
Amandake, aga keegi ei sunni sind siin ju ka oma arvamust avaldama.
1. KINNISIDEEGA TÜÜP
Kinnisideega tüüp juhib igal võimalusel jutu oma lemmikteemale (Lust ja tema puudused) - olgu selleks siis tema väärastunud moraal, rasvased juuksed või tehtud kirjavead. Iga Lusti postitatud artikli juures võimalik juhtida tähelepanu tema erinevatele puudustele. Lusti küüraklusest peab kirjutama pea iga tema artikli juurde.
2. "ASJATUNDJA"
Asjatundja on käsitletava teemaga tegelenud juba aastaid, tunneb (Lusti) kõigist paremini. Oma seisukohalt lähtudes kirjeldab ta paljusõnaliselt käsitletavat teemat meeletu pikkusega. Kui tal siiski on vaja midagi selgitada, kasutab ta oma sõnade asemel lõike autori varem avaldatud artiklitest.
3. SÕIMAJA
Sõimaja viib asjad kõige algelisemale tasemele, meenutades algklasside jõhkardeid. Sõimaja mõnitab Lusti ja saadab ta kohtadesse, kus päike ei paista. Sõimaja väljastab lihtsalt valimatult roppusi.
4. ISEHAKANUD MODERAATOR
Isehakanud moderaatori elueesmärgiks on Lusti ja kommentaariumi külastajaid ennast soovimatuna tundma panna. Ta on seda jälginud aastaid ning tunneb seal käsitletud teemasid läbi ja lõhki. Jäta maha teade, mis kordab midagi, tehes su teate maha ja naeruvääristades sinu teadmatust. Iga kommenteerija, kes pole postitanud vähemalt 200 teadet, on tema jaoks sissetungija ning ei vääri kohta tema armastatud foorumis.
5. RAHUTAGAJA
Selle tüübi peamiseks eesmärgiks näib olevat teiste kommenteerijate korrale kutsumine. Tal ei ole enamasti midagi asjakohast öelda, kuid ta teeb pidevalt märkusi teiste keelekasutuse või kirjutatu asjakohasuse ja sobivuse kohta. Rahutagaja eesmärgid võivad olla üllad, aga pika peale hakkavad tema kohati pikad ja sisutühjad sõnumid teistele närvidele käima.
6. ENESEIMETLEJAST VIGADE OTSIJA
Eneseimetlejast küll-ma-olen-tark-mees üritab iga hinna eest leida teiste kirjutatust vigu. Pole tähtis, kui tähtsusetud need vead on. Teiste vigu on vaja selleks, et demonstreerida kõigile oma intellektuaalset üleolekut. Niipea, kui ta on suutnud mõne leida, postitab ta selle kohta kommentaari. Kusjuures alatihti ilmneb, et leitud viga polegi viga. Probleem on hoopis „tarkpea" enese teadmiste piiratuses.
7. FÄNNIKE
Fännikest huvitab peamiselt vaid üks toode (Lust). Fännikesele on iseloomulik suhtumine, et need, kes pole meie sõbrad, on automaatselt meie vaenlased. Olgugi, et fännamisobjektiks on tavaliselt kommertstoode (Lust), on see teema fänni ettekujutuses muutunud kuidagi moraalseks teemaks.
8. MÕNEST SÕNAST PIISAB
See tüüp näib vihkavat kõike, mida ta loeb. Aga ilmselt pole tal midagi targemat teha, mistõttu on ta foorumite ja võrguväljaannete pidev külastaja ning kirjutab loetu kommentaariks ühe või mõne mõttetu mahategeva sõna. Selle tüübi mõttemaailm näib olevat niivõrd piiratud, et ta ei suuda kokku monteerida ainsatki mõttega lauset.