Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas võrukad Eesti Panka tüssasid

04:00, 26. juuni 2017
26. juunil 1923 oli ajalehel Vaba Maa peauudis varnast võtta: kelmid olid Eesti Pangast umbes 1,8 miljonit marka välja petnud. 23. juunil oli Eesti Panga Tallinna osakonda tulnud noormees, kes näitas ette Võrus välja antud isikutunnistuse ja panga Võru osakonna tšeki 840 000 marga peale. Sai raha. Paar tundi hiljem astus sama noormees panga peakontori uksest sisse ja näitas taas Võrust pärit tšekki. Sai 730 000 marka. Kolmandana tuli naine, taskus isikutunnistus Liisa Seebi nimele ja näpus jälle Võru pangaosakonna tšekk. Seekord 750 000 margale. Pangatöötaja hakkas ometi kahtlema, sest naine näis märksa vanem kui passis kirjas, ja kutsus politsei.
0

Kuidas pulmalised imekombel veehauast pääsesid

04:00, 22. juuni 2017
Jaanilaupäeval 1924. aastal jõudis ajalehtedesse hingekraapiv lugu pulmaliste hädast Peipsi järvel, mis siiski imekombel õnnelikult lõppes.
0

Kuidas viimasel hetkel püüti korda hoida

04:00, 19. juuni 2017
Venelased olid kümnete tuhandete kaupa sisse tulnud, kui Eesti võimud püüdsid veel viimasel hetkel hoida korda. 19. juunil 1940 ilmusid teated, et kõigil palutakse öist liikumist piirata kella 11 õhtul kella viieni hommikul. "Politseile on tehtud korraldus kontrollida tänavatel, parkides, platsidel, teedel jne. liikujaid tähendatud ajavahemikul ja neid vajaduse korral kinni pidada," märgib Rahvaleht. Politseitalituse direktor andis veel erikorralduse, et alkoholi võib müüa ainult kella 22.30. Kinod ning kohvikud tuli sulgeda ja avalikud ettekanded lõpetada hiljemalt kell 11 õhtul.
1

Kuidas venelaste tulekust ääriveeri teatati

04:00, 17. juuni 2017
Tänu ajaloolastele ja tollaste sõjaväelaste ning riigimeeste mälestustele teame, kuidas Eestile esitati ultimaatum ja seejärel kümned tuhanded NSV Liidu sõdurid sisse marssisid ning Eesti ööl vastu 17. juunit 1940. aastal annekteerisid.
18

Kuidas lahvatas landesveeri sõda

04:00, 5. juuni 2017
4. juunil 1919 saatis ülemjuhataja Johan Laidoner 2. ja 3. diviisi ja soomusrongide ülemale ning Läti polgu komandörile käsu: "Andke teada Landeswehri osadele, kui nemad tahavad sõdida enamlastega, siis pööraku ida poole. Põhja pool liini Koiva jõgi kuni Segevoldini ja Uus-Svanenburgini enamlasi ei ole. Sellepärast nõuan, et mingisugused Landeswehri osad põhja poole nimetatud liini ei saaks lastud. Iseäralist tähelepanu juhin Ramotski raudteesõlme ja Ramotski-Svanenburgi raudtee peale." Ramotski on praegu Ieriki lõuna pool Ce-sist (Võnnut). Raudteed seal enam ei ole. Võeti üles 2009. aastal.
2

Kuidas Eesti insenerid lennukeid ehitasid

04:00, 29. mai 2017
Kui sportlennuk ENN tõusis 1934. aastal 29. mai õhtul kella 6 ajal Lasnamäel kaitseväe lennuväljalt õhku, polnud ilm kiita. Ajuti sadas päris tublisti ja puhus vinge tuul. Ministrid ja kõrgemad sõjaväelased olid kohal, sest tollaseid ajalehti tsiteerides oli ENN esimene lennuk, mis ehitati Eestis algusest lõpuni siinsete inseneride kavandite järgi.
0

Kuidas poolakad Eesti majandust turgutasid

04:00, 26. mai 2017
"Poolast mäetööliste sissetoomiseks on antud luba aktsiaühingule Eesti Kiviõli. Tarvidus uute tööliste järele tuleb sellest, et ligemal ajal hakkab täielikult tööle uus õlivabrik ning põlevkivitoodang peab tõusma ligemale kolmekordseks.
3

Kuidas kõlas Savisaare kuulsaim lause

04:00, 15. mai 2017
"Ma kordan: Toompead rünnatakse!" on lause, mis seisab tänaseni helifailina internetis. Toonane peaminister Edgar Savisaar alustas raadioeetris üleskutset uuendusmeelsetele eestlastele tõtata Toompeale appi kaitsma sissepiiratud valitsust ja rahvaesindajaid suhteliselt rahulikult, kuid mida edasi, seda rohkem kippus hääl värisema.
21

Kuidas hotellis dollarivabrik käima pandi

04:00, 13. mai 2017
"Soome kodanik Martti H. teatas politseile, et kelmid petnud temalt kopeerimise ettekäändel välja 2450 dollarit, s.o ligi miljon Eesti senti. Lugu juhtunud Peterburi võõrastemajas Tallinnas," kirjutab nädalaleht Esmaspäev 1931. aasta mais.
2

Kuidas koobalt kurjategijad sõdima sundis

04:00, 8. mai 2017
8. mai 1993. Ilus kevadõhtu. Neste tankla Järvel pakkus 24/7 kütust, kohvikus pirukaid ja muud suupärast. Allilmal meeldis seal koos istuda.
1

Kuidas Looming vaeva ja valuga ilmuma hakkas

04:00, 27. aprill 2017
26. aprillil 1923 kirjutas Postimees, et kevade tulek on väga jonnakas. "Õieti öelda kevadepäevaseid ilmu seni pole olnudki, üleeile alganud lume- ja lörtsisadu kestis eile. Öökülmad on kohati rukkipõlde rikkunud." 30. aprillil märkis ajaleht, et traditsioonilise akadeemilise pidupäeva, 1. mai, puhul on akadeemilised kodanikud endale eestipäraseid nimesid võtnud. Teiste seas Michelson, Friedebert – uus nimi Tuglas, kirjanik.
2

Kuidas tänavune suvi kehvavõitu tuleb

04:00, 26. aprill 2017
Vähemasti vanarahva meelest. Nende olulisemad suveilma ennustamise päevad said just läbi – jüripäev ja eilne markusepäev, mis üllatas Haaberstis hommikul kella kuue ajal ärganud inimesi paksu valge lumega.
4

Kuidas seitse kindralit Narva peole sõitis

04:00, 24. aprill 2017
"1. Eesti polgu, praeguse 1. jalaväerügemendi 20. aastapäev on ühtlasi Eesti rahvusväeosade loomise aastapäev," kirjutab laupäeval, 24. aprillil 1937. aastal Uudisleht.
2

Kuidas peaminister laevadel vastas käis

04:00, 22. aprill 2017
Talvel vastu 1940. aastat purunesid Eestis külmarekordid. Harilikust madalam temperatuur püsis aprilli lõpuni ja kevadel oli selge: viljapuuaiad on hävinud.
0

Kuidas saadikuproua kohvriga pihta sai

04:00, 20. aprill 2017
1938. aastal olid lihavõttepühad mõneti vastuolulisel kombel mitte maantee-, vaid raudteeõnnetuste hõngu. "Pühaderongid jooksid rööpaist välja!" said ajalehed pealkirjastada.
0

Kuidas maipühal Eesti lippe lõhki käristati

04:00, 17. aprill 2017
Ajalehepäistes oli 100 aastat tagasi kesknädala, 19. aprilli kõrvale sulgudesse märgitud 2. mai.
1

Kuidas Sassi-Jaani talu tules hävis

04:00, 10. aprill 2017
Teisipäev, 10. aprillil 1984. aastal oli soe päev. Nii soe, et toonane +17 kraadi püsib ilmarekordite tabelis.
0

Kuidas admiral Pitka kodumaale jõudis

04:00, 3. aprill 2017
"Eile hommikuse Riia kiirrongiga jõudis Tallinna peale kuueaastast Eestist äraolekut admiral Juhan (Johan) Pitka. Ta tuli Kanadast kodumaale külastama oma sugulasi ja tuttavaid ning vaatama siinseid olusid. Kuna admiral Pitka tulek aegsasti Eestis teatavaks oli saanud, siis korraldas kaitseliit koos seltskondlike organisatsioonidega temale siin piduliku vastuvõtu, mis Tallinna jaamas kujunes rahva meeleavalduseks," kirjutab Kaja 4. aprillil 1930.
1

Kuidas keelati õpilastele vitsa anda

04:00, 27. märts 2017
90 aastat tagasi märtsis arutati kogu Eestis hariduse üle. Harjumaa koolivalitsus palus ministeeriumilt selgitust, kuidas tõlgendada äsjast avalike algkoolide seadust: "Koolis võivad tarvitusel olla ainult pedagoogiliselt lubatavad karistusviisid. Kehalik karistus on keelatud."
2

Kuidas jäätunud Soome laht lennuliiklust edendas

04:00, 20. märts 2017
"Tallinn on jääpuuris. Ehkki Soomega veel nädalas paar korda laevaühendust peetakse, ei poolda reisijad seda mitte, sest merel tuleb viibida vähemalt 12 tundi ja laev sõidab Hangosse. Lennuk aga viib kolmveerand tunniga Helsingi," kirjutab nädalaleht Esmaspäev 18. märtsil 1929.
1

Kuidas suudlus Ameerika onule kalliks läks

04:00, 18. märts 2017
Kevadtalvine kohtuprotsess 1933. aastal tegi ajakirjanikele rõõmu oma naljakuse poolest. Nimelt t­uli 27aastane Rudolf P. USAst Eestisse sugulasi külastama ja läks koos õemehe ja tuttava härraga linna lõbutsema. Nad istusid kõrtsis Must Kass kella neljani hommikul ja lasid kelneril ennast purjuspäi petta – arve tuli üüratu. Ligi 1000 krooni, 200 dollarit.
0

Kuidas USA president eestlasi innustas

04:00, 13. märts 2017
"Ameerika vaba rahvas austab ja innustab neid, kes oma vabaduse eest võitlevad," ütles USA president (1929–1933) Herbert Hoover esmaspäeva, 14. märtsi hommikul 1938. aastal Tallinnas. Eesti pealinna jõudis ta kell 8.23 Riiast, kuhu Päts oli talle vastu saatnud salongvaguni. Balti jaam oli ehitud Eesti ja USA riigilippudega, presidenti ootas tohutu rahvamass ja muidugi hulk ajakirjanikke ja filmikroonika mehi.
0

Kuidas valiti kõige esimene Eesti miss

04:00, 6. märts 2017
Eesti teadaolevalt esimese iluduskuninganna valimise kirjutab ajalukku inglane William Blake, kes 1787. aastal käis jahipeol krahv Manteuffeli juures Saare mõisas (rüütlimõis Vana-Tartumaal, mis Manteuffelite omaks sai küll paar aastakümmet hiljem).
1

Kuidas lahvatas ülemaaline fosforiidisõda

04:00, 25. veebruar 2017
Läinud sajandi 70. aastatest saati olid Moskva võimud vaadanud igatseval pilgul Eesti fosforiidilademete poole. Asjaks läks 80. aastatel. Algul teadsid siinmail kaevandamiskavast suhteliselt vähesed. Ulatuslikumalt jõudis fosforiidikava rahva ette aga täna 30 aastat tagasi, kui ETVs läks eetrisse intervjuu üleliidulise väetisetööstuse ministeeriumi tippjuhi Juri Jampoliga.
5

Kuidas mees kaks korda lennukit kaaperdas

04:00, 20. veebruar 2017
Eesti kohtus Tamerlan Musajeviga, kui 20. veebruari hommikul 1993. aastal maandus Tallinna lennuväljal Aerofloti Tu-134. Musajev oli tulnud Aserbaidžaanist Venemaale, väidetavalt sõjaväkke mineku eest pakku. Nüüd oli ta koos abikaasa ja nende seitsmekuuse tütrega istunud Tjumenist Peterburi minevale lennukile, tõusis enne Neevalinnas maandumist vahekäigus püsti, kaks granaati käes, ja nõudis: "Nüüd lendame USAsse."
1

Kuidas näitleja Soomest raha tõi

04:00, 13. veebruar 2017
1919. aasta veebruaris trükiti Soomes iseseisva Eesti esimesed rahatähed. Näitleja Aleksander Teetsov värvati Helsingis rahakulleriks. Kuigi ta pidi jäälõhkuja Väinämöineni (hiljem Suur Tõll) pardale astuma ilma igasuguse kaitseta, tuli õnneks välja, et rühm Eesti sõdureid oli samuti koduteel. Neist said näitleja ja tema kohvrites peituvate rahapakkide valvajad.
2

Kuidas levisid jutud Rootsi kullast

04:00, 6. veebruar 2017
Esimese vabariigi ajal ei jätnud ükski Eesti ajaleht naljalt kirjutamata Rootsi kullast, mida olevat mitmele poole peidetud. Professor Eisen rääkis ajalehele Vaba Maa, et siin olevat üle 40 sellise koha.
0

Kuidas Narva uued tänavanimed sai

04:00, 28. jaanuar 2017
Tsaarivalitsuse ajal olid Narva tänavail enamasti venepärased nimed. Kui Saksa väed Narva jõudsid, siis ristiti need osalt ümber. Teisisõnu: suur segadus valitses Eesti vabariigi tulles 1920. aastal. Võimud tegid koolimehele ja kirjanikule August Tõnuristile ülesandeks tänavate ristiisaks hakata. Ta käiski kohusetundlikult kõik sadakond kilomeetrit toonaseid tänavaid läbi ja pani neile eestipärased nimed.
5

Kuidas Soome eestlased NSV Liidule välja andis

04:00, 23. jaanuar 2017
"Täna antakse välja eestlased. Väljaantavad saadetakse neljapäeva õhtul Helsingist teele hariliku Leningradi rongiga, millele haagitakse külge vangivagun. Täna hommikul antakse eestlased Vainikkalas NSV Liidu võimudele üle," kirjutab Stockholms-Tidningen Eestlastele reedel, 23. jaanuaril 1948.
19

Kuidas statistika hulga naisi meheta jättis

04:00, 16. jaanuar 2017
Tallinna Post uuris 1938. aasta jaanuaris statistikat, et teha kindlaks, kus on naiste valik nii suur, et kurameerimisrindel vähegi agaratel meestel on võimatu üksikuks jääda: "Vanapoistele kõige ihaldatumaks linnaks peaks olema Tallinn, kus arvud näitavad, et 64 740 mehe kohta elab 81 858 naist. Peaaegu sarnane olukord on Pärnus, kus statistiliste andmete järele tuleb 9246 mehe kohta 12 166 naist. Võrdlemisi suur naiste ülekaal on ka Tartus. Mehi elutseb seal 26 020 ja naisi 34 116," kirjutab ajaleht.
5

Kuidas meri Pärnu ja Haapsalu uputas

04:00, 9. jaanuar 2017
Pealkiri on pooltõde – suur osa nii Pärnust kui ka Haapsalust jäi uputusest ja tuulest terveks, kui Eestit rünnanud kauni nimega jaanuaritorm Gudrun (Kihnu saarel oli tuule kiirus iiliti 38 m/sek) tõi 2005. aastal veetaseme järsu tõusu ööl vastu 9. jaanuari. Pärnus mõõdeti 295 cm üle Kroonlinna nulli või teisiti öeldes 274 sentimeetrit üle tavalise veetaseme.
0

Kuidas piirivalvelaevalt napsi leiti

04:00, 28. detsember 2016
Esimese vabariigi ajal oli seaduses kirjas, et sõjalaevad ei kuulu tollirevisjoni alla. Tallinnas aga liikusid üha laiemalt jutud, et piirivalve vahipaat Kõu toob salapiiritust äridele ja eraisikutele.
0

Kuidas soomlased Eesti saart pommitasid

04:00, 27. detsember 2016
Lühike sõnum oli peidus teiste vahel, kui ajalehed pärast jõulupühi 1939. aastal taas ilmusid:
0

Kuidas Tartu maletajad Capablancat võitsid

04:00, 19. detsember 2016
Veel mitte maailmameister, suurkuulsus ometi, saabus kuubalane Jose Raul Capablanca 19. detsembril 1913 Tartusse simultaani mängima. Nagu kinnitab Postimees: nägi küll veidi väsinud välja, ei olnud rongis öösel hästi maganud, aga veel samal õhtul kell pool kümme pidi ta Tartu maleseltsis kahele naisele ja 26 mehele vastu astuma.
0

Kuidas kompvekivabrikant hirmu külvas

04:00, 12. detsember 2016
"12. selle kuu päeval ilmus Rakveres Virulase toimetusse kompvekivabrikant Veike. Toimetaja jutule pääsenult võttis ta taskust rullikeeratud paberi ja ütles seda toimetajale andes, et see on ministeeriumi antud patent väljaheidete kasuliku kasutamise üle. Ta vajab tootmiseks raha, mille kogumisele peab toimetaja kaasa aitama. Veike olevat oma leiutise kallal 38 aastat töötanud. Kui toimetaja patenti tahtis lugema hakata, siis Veike ütles, et see on saladus ja kiskus ägedat meeleolu avaldades taskust revolvri ja vajutas kukele. Kõlas ainult klõks. Veike kiskus pideme välja, selles oli kuus padrunit. Tahtis pideme tagasi lükata, aga keegi koputas uksele, mispeale Veike põgenes," kirjutab Vaba Maa 1927. aasta detsembris.
1

Kuidas Tartu Kroonuaia silla ehitas

04:00, 5. detsember 2016
Olevat ära mõõdetud, et endise ja praeguse Vabadussilla ning Kroonuaia silla vahe on täpselt 184 meetrit. Eks see näis liiklemiseks pika vahemaana ja nii hankiski Tartu pärast sõda Kroonuaia tänava pikendusele pontoonsilla, mis tuli jõelaevade läbilaskmiseks ja kevadise jäämineku ajaks lahti võtta. Lõpuks lagunes see 1989. aastal ja jäeti taastamata. Kuna Teise maailmasõja ajal lasid Vabadussilla algul venelased ja taastatud silla sakslased õhku, siis polnud läheduses pikka aega paremat ületuskohta. Vabadussilla kohale pandi küll rauast jalakäijate sild, aga alles 3. juunil 1993. Uue silla ehitamist polnud siis veel silmapiirilgi.
0

Kuidas ajaleht külarahva kõmu levitas

04:00, 28. november 2016
Läinud sajandi kolmekümnendate aastate esimesel poolel said Võhma, Türi ja Põltsamaa inimesed viie sendi eest kord nädalas kõik kõmulisemad uudised, mis naabrite juures sündinud. Selle eest hoolitses Võhma Külaleht.
6

Kuidas haridusminister kirjandust ei mõistnud

04:00, 21. november 2016
"Nüüd on aga lugu Loominguga nii, et ta on kujunenud väikese ringi kirjanike sisemiseks asjaks. Ise nad kirjutavad seal, ise saavad selle eest honorari ja ise loevad. Loomingu keel on niisugune, et sellest on raske aru saada. Olen keeleteadlane, aga Loomingut lugedes tuleb juhuseid ette, et ei saa aru mõne kirjutise pealkirjastki," kärkis haridusminister Nikolai Kann 21. novembril 1935. aastal valitsuse poolametlikus ajalehes Uus Eesti, kes oli oma ülevaate pealkirjastanud "Ajakiri Looming ümberkorraldamisele".
0

Kuidas Haapsallu sai raudruunaga

04:00, 14. november 2016
Keiser Aleksander II käis suviti Haapsalus puhkamas küll, kuid alati laevaga ja raudteeehitamisele ei mõelnud. Legendi järgi oli see linnapea Ewald Ungern-Sternberg, kes lasi uue keisri, Nikolai II lauale sokutada sedelikese nurinaga, et Haapsallu ikka veel rongiga ei pääse. Rahandusminister Witte hakkas aga keisrile vastu. Ütles, et raudtee ei tasu end eales ära. Vastupanu murdus, kui rõhk asetati raudtee strateegilisele tähtsusele. Rohukülla kavandati sõjasadamat.
1

Kuidas müüdi Katariina Suure kuldkell

04:00, 12. november 2016
Kolmekümnendail aastail oli Tallinnas pool tosinat antikvariaati, kui lugeda 1930. aasta novembri Uudislehte. Kui ajakirjanikku uskuda, siis antikvariaadipidajad polnud just suured vanavara tundmise spetsid. Näiteks räägib ajaleht, kuidas vaesunud Judenitši armee ohvitser müüs antikvariaati kuldkella, millel graveering Katariina Suur. Antikvaar raputas kõhklevalt pead, kuid lõpuks ostis uuri tavalise kuldkella hinnaga ära ja oli valmis Riia antikvaarile veel hinnaalandustki tegema, et kellast ikka lahti saaks. Pärast kuulis, et riialane oli kella Saksa kollektsionäärile kümme korda kallimalt edasi müünud. Rokokookummuteid ükski antikvariaat 650 krooni eest ei tahtnud, omanik müüs siis muuseumi kaudu Stockholmi – sai 50 korda rohkem raha.
1

Kuidas venelased Eesti piiril miitinguid pidasid

04:00, 7. november 2016
Vaba Maa nimetas miitinguid, mida 6. novembril 1927. aastal Venemaa poolel peeti, kassikontsertideks. Venelased olid mitmes kohas piirist vaid mõne meetri kaugusele rahva, enamasti kooliõpilased, kokku ajanud.
10

Kuidas 40 kiri revolutsiooni toomata levis

04:00, 28. oktoober 2016
Kui 40 allkirjaga kiri märkega, et see kirjutati 28. oktoobril 1980, nädalapäevad hiljem Rahva Hääle ja Sovetskaja Estonia toimetusse jõudis, sirutusid (pea)toimetajate käed telefoni kõrval seisva punast värvi aparaadi poole, et asjast EKP Keskkomiteele ette kanda. Kui nad tahtnukski kirja avaldada, oleks ajakirjandusmaja kolmandal korrusel istunud tsensor ehk toonase nimega Glavliti esindaja selle niikuinii välja visanud. Selles suhtes ei vajanud toimetajad konsultatsiooni, kuid siiski tuli vastulöögi andmiseks juhtnööre saada. Kõrgemal pool loeti kiri läbi. Ja vaikiti.
6

Kuidas Anvelti pea eest lubati miljon marka

04:00, 22. oktoober 2016
„Hiljuti arreteeris GPU kolm spiooni,“ tsiteerib Päevaleht 22. oktoobril 1926 Leningradi ajalehte Krasnaja Gazeta.
1

Kuidas Schilleri mälestussamas Puhtul sai uue elu

04:00, 17. oktoober 2016
Kuu aega kulus, enne kui Stockholms-Tidningen Eestlastele avaldas rubriigis "Ikestatud kodumaalt" 17. oktoobril 1958. aastal teate Friedrich Schilleri mälestussamba ennistamisest Puhtu laiul. Rootsieestlastele mõeldud ajaleht loob värvika meeleolupildi: "Silm naudib loojuva päikese kulda puude ladvul ja kõrv haarab pargilindude viimseid häälitsusi – see on Puhtu laid. 17. septembril 1813. aastal pandi siia maailma esimene mälestussammas Saksa poeedile Friedrich Schillerile. Eesti NSV kultuuriministeerium astus vastavaid samme mälestussamba taastamiseks ja nüüd asub see rekonstrueerituna Puhtu pargis."
0

Kuidas sõjaministeerium ohvitseriga hädas oli

04:00, 10. oktoober 2016
Kaja paiskas sensatsiooni oma veergudel ilmarahvale lugeda 8. oktoobril 1924. Ühel intiimsel koosviibimisel olla sõjaministeeriumi juhataja lubanud, et võtab teenistusse varem Kuld Lõvi restorani ja nüüd Pirita mereranna restorani Kajak käitava Ernst Assmanni. Varsti ilmuski käskkiri: "Määratakse teenistusse kapten Ernst Assmann reservist – kindralstaapi."
0

Kuidas Vene saadiku mälestuseks lipud langetati

04:00, 30. september 2016
"Neli ratsapolitseinikku oli abistamas liikluse korraldamisel Nõukogude Vene saatkonna juures. Pikk tänav oli tulvil rahvast, kes jälgisid diplomaatide, välisminister Selteri ja välisministeeriumi ametnike saabumist. Pisut enne kella viit jõudis kohale valge surnuvanker nelja hobusega. Leinarong hakkas liikuma. Esimesena valitsuse pärg nelja ohvitseri kantuna. Jaamas võtsid kirstu õlgadele välisministeeriumi ametnikud. Aukompanii võtab valvelseisaku ja orkester mängib koraali. Kirst kantakse vagunisse, mis on seest rikkalikult dekoreeritud kuuskedega, väljast ehivad seda vanikud punasest siidist ja mustast krepist. Vahejaamades, kus rong peatus kauem, seisis surnuvaguni juures auvalve. Piiril lehvisid lipud pooles mastis," kirjutab Vaba Maa 30. septembril 1937, kuidas päev varem saadeti ära Nõukogude Liidu saadik Tallinnas Aleksei Ustinov.
3

Kuidas Vanemuise väike maja põles

04:00, 28. september 2016
Üks Tartu kaunemaid juugendhooneid pääses oma praegusele platsile põlengu tõttu.
1

Kuidas naine karu kaissu sattus

04:00, 24. september 2016
„Mesikäpp viis seeni korjanud Roela metsavahi ema oma koopasse,“ kirjutab Päevaleht laupäeval, 24. septembril 1927.
1

Kuidas esimene lennupäev päädis õnnetusega

04:00, 12. september 2016
Esimene lennupäev peeti Eestis tuhandete inimeste silme all 12. septembril 90 aastat tagasi Lasnamäe sõjaväelennuväljal. Üks tippsündmusi oli esitlus, kuidas hävitajad vastaste õhuväega võitlevad ja alt lennuväljalt mürtsuvad õhutõrjekahurid.
0

Kuidas Eesti (taas)iseseisvumist tunnustati

04:00, 2. september 2016
Ameerika Ühendriigid tegid seda täna 25 aastat tagasi. Alles 48. riigina. "Mitmed kaalutlused takistasid Washingtoni aktiivselt toetamast Baltikumi iseseisvuspüüdlusi. Seevastu väidavad nad, et õhutasid Islandi valitsust käituma nii, nagu see käitus ja kinnitavad nüüd tagantjärele, et Island oli Baltikumi iseseisvustaotluse toetamisel Ameerika varjatud käsilane.
0

Kuidas keskvanglas Monte Cristot tehti

04:00, 27. august 2016
Täna 20 aastat tagasi vabastas tollane justiitsminister Paul Varul ametist täitevameti juhi Heiki Sikka. Eesti vanglate ülem oli lahkumisavalduse esitanud, aga mis tal teha jäi – skandaal oli suur.
2

Kuidas esimene rong Tartusse jõudis

04:00, 22. august 2016
"Tartu-Baltia raudteest teab Tallinna zeitung jälle kõnelda, et Tappa jaamast seiapoole pääle 30 versta juba maha pandud on. Pedja jõe sild, 45 versta Tartust, olla koa juba edenemas.
0

Kuidas 1945. aastal Eestis sakslasi küüditati

04:00, 15. august 2016
Pärast II maailmasõda oli Eestis esimene küüditamine 15. augustil 1945.
1

Kuidas Moskvasse kutsumine viis enesetapuni

04:00, 8. august 2016
Narvas olnud Nõukogude väliskaubandusliku esinduse juht Jaan Lukis leiti 8. augustil 1926. aastal oma korterist surnuna. Ta oli endale kuuli pähe kihutanud.
0

Kuidas juriidiliselt õiget taasiseseisvust otsiti

04:00, 1. august 2016
Otsa tegid lahti Tõnis Lukas, Sulev Vahtre, Indrek Tarand jt, kokku 20 inimest, kes avaldasid 1990. aastal Edasis läkituse vabariigi taastamiseks. Nad tahtsid, et Eesti Kongress kuulutaks end ainsaks kõrgema võimu kandjaks ja paluks või nõuaks ülemnõukogult volituste mahapanekut.
5

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
Denes.Kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis