Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas Hiiumaad tabas naftahullus

04:00, 25. september 2017
Hiiumaal Vaemlas puuriti kohaliku mõisniku Gustav von der Pahleni eestvõttel mitmes kohas maad, et leida naftaallikaid. Esimene maaimasõda tuli peale ja töö jäi pooleli.
1

Kuidas Narva saatis toiduabi Ivangorodi lastele

04:00, 18. september 2017
Ivangorodi võimud süüdistasid 1998. aasta sügisel narvalasi üle jõe naabrite juures käimises – toidupoed ostetakse tühjaks ja isegi lasteaedades pole enam pisipõnnidele süüa anda.
7

Kuidas Tallinna telefonid luulelisuse kaotasid

04:00, 11. september 2017
Tallinna telefonivõrgus oli 1928. aastal umbes 200 telefonipreilit (Nõmme omaette linnana veel lisaks), kui Rahvaleht kirjutas 11. septembril: „Tallinnas hakkab paljukirutud ja paljuarmastatud telefonipreili pikkamisi välja surema. Tulevikus vastab keskjaamast inimese asemel külm metall. Hiljem hakkab sellest kahju ka neil, kes telefonipreilisid seni ainult kirunud. On ikkagi väga armas telefonipreililt midagi viisakalt paluda ja sealt vastabki juba ta hääl nagu hõbeda kõlin: „Valmis!“ Automaadist kostab praeguse „Valmis!“ asemel ju vastav heledakõlaline signaal. Kui aga soovitud number ei ole vaba, siis vastav madalamatooniline signaal. Kui ühendus saadud, kutsub aparaat abonendi telefoni juurde kella abil, nagu seda teeb ka praegune telefonipreili.“
1

Kuidas esimene vabariik pagulasi tõrjus

04:00, 4. september 2017
„Pühapäeva varahommikul saabusid Rootsist mootorpaadil Sõrve poolsaare Karuste küla randa 16 juudi soost põgenikku endisest Tšehhoslovakkiast, kes olid välja saadetud Rootsist. Põgenikest olid 14 meest ja üks naine kümneaastase lapsega. Meie piirivalve poolt anti põgenikud üle politseile, kelle korraldusel nad pärast ülekuulamist, mis kestis terve pühapäeva, paigutati Kuressaare vanglasse,“ kirjutab Uus Eesti esmaspäeval, 4. septembril 1939.
11

Kuidas daamide pesust ja Ruhnu vangimajast juttu tehti

04:00, 28. august 2017
Täna 95 aastat tagasi ilmus esimene Eesti kõmuleht, kord nädalas ilmunud Esmaspäev. Lüheldases teates lugejatele rääkis ajaleht kõmust vaid ääri-veeri: „Esmaspäev tahab poliitiliselt vabu käsi hoides ilmuda vabameelses sihis…“. Asjaloos on olulisem, et tegemist oli esimese rohkelt illustreeritud ajalehega Eestis ja kuulsaks sai selle veergudel karikaturist Gori (Vello Agori).
0

Kuidas sõdurid Eesti raadiomaste vallutasid

04:00, 21. august 2017
Tallinna teletorni juures 21. augusti varahommiku- ja päevasündmusist 1991. aatal teatakse hästi, kuid Vene sõdurid kippusid ka teiste mastide kallale.
4

Kuidas peaminister lubas, et Eesti on valmis võitlema

00:01, 14. august 2017
Kui sakslased okupeerisid Tšehhoslovakkia, alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit 1939. aastal kõnelusi, kuidas abistada riikidele, kes võivad samuti sattuda Hitleri ohvriks. Eestis jälgiti neid kõnelusi kasvava rahutusega. Kardeti, et  nõukogud saavad õiguse meile sisse marssida.
1

Kuidas inimesed uskusid õnneraha võimu

04:00, 9. august 2017
„Vanarahva usu järgi on seesugust raha olemas, mis alati omaniku tasku tagasi tuleb,“ kirjutab  Matthias Johann Eisen. Pakub ka retsepti.
0

Kuidas Eestit rüüstas meeletu äikesetormide jada

04:00, 8. august 2017
Eesti on klimaatiliselt suurriik, aga info keskendub Tallinnale. Nii ei teadnud keegi, et 8. augusti varahommikul 2010 käis saartest üle äikeselaine tugeva tuule ja rahega. Ilm oli olnud suisa kuum, aga nüüd kukkus temperatuur seal mõnes kohas 10 soojakraadi lähedale.
1

Kuidas Eestis oli oma erakust Martin Luther

04:00, 7. august 2017
„Toimetust külastas kummaline mees. Võõras ei ütle tere ega võta kaabut peast,“ kirjutas Uudisleht 1934. aasta suvel.
1

Kuidas Tallinna muuseumlinn loodi

04:00, 2. august 2017
Eile oli Tallinnas viis kruiisilaeva, vähemalt 9400 turisti vanalinnas kui muuseumis hulkumas. Mõttele vanalinnast just nimelt linn-muuseum teha tuli Helmi Üprus  juba 1955. aastal, täiendades seda hiljem ideega kogu vanalinna hõlmavast muinsuskaitsealast. Eesmärk oli turismi elavdamine ja sealtkaudu raha (võimalik, et isegi valuuta) sissevool.
0

Kuidas raudtee Tallinnast Viljandisse läks

04:00, 1. august 2017
Kitsarööpmeline raudtee tõi nii mõnessegi Eesti kohta õitsengu. Esimene selline juurdeveotee ühendas Pärnu Mõisaküla kaudu Valgaga, kus kaup laiarööpmelistese vagunitesse ümber laaditi. Raudtee sai valmis kavandatust aastajagu hiljem, 1896. aasta oktoobris. Järgmisel aastal lisati sellele liinile Mõisaküla–Viljandi jupp ja alles siis hakati raudteed Tallinna poole pikendama. Täna 1901. aastal algas regulaarne liiklus raudteel, mille üks ots oli Tallinna sadamas, teine Viljandis ja Mõisakülas.
1

Kuidas taluniku moonipõld jõuga maha niideti

04:00, 31. juuli 2017
Edgar Savisaar oli siseminister ja Ain Seppik politsei peadirektor, kui keskkriminaalpolitsei narkorühm ja K-komando saadeti 31. juulil 1995 Viljandi lähedale hävitama talunik Ilmar Kõvatomase moonipõldu.
0

Kuidas Eestis tekkis nudistide liikumine

04:00, 29. juuli 2017
"Tähtis on rahva kõlblise eetika kasvatamine. Seda saame teostada vaid mehe ja naise alasti koosviibes," tsiteerib Uudisleht insener D-d (Erich Differt), kes viis koos kaaslastega 29. juulil 1932 siseministeeriumile kinnitamiseks nudistide, ametlikumalt Eesti vabakehakultuuriühingu, põhikirja. Paljud mõtlevad, et alastiolek ei ole esteetiline.
13

Kuidas Lendav Läänlane sõitma hakkas

04:00, 24. juuli 2017
Vaba Maa kirjutab kolmapäeval, 24. juulil 1935: "Alates reedest Tallinna–-Haapsalu liinil hakkab pidama ühendust seniste aurureisirongide asemel diiselmootorvagun, mis on esimene Eesti raudteedel ja proovisõitudel sai nimeks Lendav Läänlane. Mootorrong katab Tallinna–Haapsalu vahelise sõidumaa ligi poolteist tundi kiiremini kui senised aurureisirongid. Raudteevalitsusel on kavatsus Tallinna–Viljandi–Mõisaküla kitsarööpalisel liinil panna mootorvagun käiku alates 1. augustist. Mootorrongide käikupanemisega lüheneb seal sõiduaeg kolm ja pool tundi. Rong saab nimeks Mulgi Ekspress, ühendab ju Tallinna Mulgimaa pealinnaga."
1

Kuidas ajakirjanik sõbrale kuulid selga kihutas

04:00, 19. juuli 2017
"Jalutasime Kose ja Pirita vahel ja mulle hakkas silma üks mänd tee servas. Küsisin Peikerilt, kui vana see puu võiks olla ja võtsin revolvri taskust, et männi pihta märki lasta. Relv läks kogemata kohe lahti. Peiker sai selga haavata ja karjatas. Ehmatusest lasin tema pihta veel ühe kuuli." Nii seletas tolleaegne tuntud ajakirjanik Johann Juhtund, kuidas ta välisministeeriumi laekahoidja Christoph Peikeri puhtkogemata tappis.
2

Kuidas voorimeestega streigi pärast riieldi

04:00, 18. juuli 2017
Täna 1873. aastal viskas Tallinna voorimeeste närv üle, kui võimud vägisi nende takse vähendasid. Kuulutati välja streik. Meie kandi esimene transpordis.
0

Kuidas elektriraudtee alguse sai

04:00, 17. juuli 2017
"Tallinn-Nõmme elektriraudtee vagunite ehitus raudtee peatehastes on juba nii kaugele jõudnud, et eile depoos esimese valmis saanud mootorvaguniga proovisõite tehti. Proovisõit õnnestus hästi, nähtavale tulid vaguni juures ainult mõned vähemad puudused. Ühtlasi konstanteeriti korralikku alajaama töötamist ja voolusaamist Ellamaa jaamast. Teine vagun saab valmis nädala lõpuks ja kolmas lähemal ajal," kirjutab Päevaleht 17. juulil 1924. Elektriraudtee Tallinnast Pääskülla avatigi sügisel nende kolme mootorvaguniga.
0

Kuidas juulis Eesti saatust otsustati

04:00, 12. juuli 2017
Alustan kolme 1940. aasta juulipäeva kirjeldust Tallinnast tulnud käsuga: "9. juuli 1940., telegraafi antud kell 23.50. Vältida riigivolikogu valimiste kasutamist Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikkude eesmärkide huvides – tuleb (valimiste) ringkonnakomiteedel esitada hiljemalt 10. juuliks kell 14 vastava kandidaadi valimisplatvorm. Mitteesitamisel tühistamine. Korraldus pannakse kehtima telegraafi teel. Joh. Vares, peaminister, M. Unt, siseminister, K. Terras, riigisekretär." Päev hiljem saatis aga Inglismaa siinne konsul
0

Kuidas Rootsis eestlasi kokku loeti

04:00, 11. juuli 2017
"Raske on kindlaks teha, keda lugeda eestlaseks," kurdab Eesti Päevaleht Stockholmis esiküljel 12. juulil 1985. "Tihti esitatud väite kohta, et Eestist põgenes Rootsi (koos eestirootslastega) 32 000 isikut, on raske kinnitust leida. Tegelik arv peaks olema tunduvalt väiksem."
1

Kuidas Tartu tudengid kõrtsitüdrukut kimbutasid

04:00, 10. juuli 2017
Kindralkuberner Johan Skytte kinnitas Tartu ülikooli (toona Academia Gustaviana) avamisel 1632. aastal, et ülikool peab ärgitama Liivimaad voorusele ja kõlbelisele elule.
3

Kuidas pardid kukutasid Eesti sõjalennuki

04:00, 8. juuli 2017
1933. aasta juuli algas Eesti lennuväele kurvalt. Lennukooli instruktor kapten Mihkel Parsman(n) oli koos aviamotorist veebel Johansoniga teinud ülelennu Tallinnast Rakverre. Tagasiteel sattus ta lennuk õnnetusse.
1

Kuidas suvi ka vanasti inimesi kiusas

04:00, 7. juuli 2017
90 aastat tagasi polnud suvi sugugi parem kui tänavu. Sakala kirjutab neljapäeval, 7. juulil 1927: "Suvi on seni olnud võrdlemisi jahe ja vihmane, mis oma iseloomult sarnanesid rohkem sügistele sadudele. Mitmelt poolt tulevad teated suurtest kahjudest, mis sünnitas ränk rahe ja ägedad vihmavalingud. Kohati on rahe hävitanud viljaväljad peaaegu täielikult ja rukis, mis vaevalt õitses, on otse kui rulliga üle sõidetud."
0

Kuidas jaanituled toomkirikut põletasid

04:00, 3. juuli 2017
Lossiteenrid olid lubanud 1624. aastal tartlastele enneolematu jaanitule teha. "Aegsasti hakkas linlasi jaanitule paigale kogunema. Juba hakkas torupillimees lugusid puhuma. "Aeg käes jaanituld põlema süüdata," hüüdis üks lossivalvur ja ruttas esimest tõrvavaati süütama. Pea põles see lõhinal. Selle järel teine, kolmas, järgmised. Varsti pisteti ka puuriit põlema. Hele valgus paistis kaugele ümbrusesse, paksu musta suitsu ajas tuul toomikiriku poole. Pool tundi võis tants, torupillimäng ja laul ju kestnud olla, kui korraga keegi hüüdis: "Tulekahju!". "Kirik põleb! Toomkirik põleb!" karjusid nüüd paljud. Ammuli suuga vaatas rahvas päält, kuidas Tartu ilu ja toredus põles," kirjutab Matthias Johann Eisen Tartu toomkiriku põlemisest jaanipäeval (praeguse kalendri järgi 3. juulil) 1624.
0

Kuidas võrukad Eesti Panka tüssasid

04:00, 26. juuni 2017
26. juunil 1923 oli ajalehel Vaba Maa peauudis varnast võtta: kelmid olid Eesti Pangast umbes 1,8 miljonit marka välja petnud. 23. juunil oli Eesti Panga Tallinna osakonda tulnud noormees, kes näitas ette Võrus välja antud isikutunnistuse ja panga Võru osakonna tšeki 840 000 marga peale. Sai raha. Paar tundi hiljem astus sama noormees panga peakontori uksest sisse ja näitas taas Võrust pärit tšekki. Sai 730 000 marka. Kolmandana tuli naine, taskus isikutunnistus Liisa Seebi nimele ja näpus jälle Võru pangaosakonna tšekk. Seekord 750 000 margale. Pangatöötaja hakkas ometi kahtlema, sest naine näis märksa vanem kui passis kirjas, ja kutsus politsei.
0

Kuidas pulmalised imekombel veehauast pääsesid

04:00, 22. juuni 2017
Jaanilaupäeval 1924. aastal jõudis ajalehtedesse hingekraapiv lugu pulmaliste hädast Peipsi järvel, mis siiski imekombel õnnelikult lõppes.
0

Kuidas viimasel hetkel püüti korda hoida

04:00, 19. juuni 2017
Venelased olid kümnete tuhandete kaupa sisse tulnud, kui Eesti võimud püüdsid veel viimasel hetkel hoida korda. 19. juunil 1940 ilmusid teated, et kõigil palutakse öist liikumist piirata kella 11 õhtul kella viieni hommikul. "Politseile on tehtud korraldus kontrollida tänavatel, parkides, platsidel, teedel jne. liikujaid tähendatud ajavahemikul ja neid vajaduse korral kinni pidada," märgib Rahvaleht. Politseitalituse direktor andis veel erikorralduse, et alkoholi võib müüa ainult kella 22.30. Kinod ning kohvikud tuli sulgeda ja avalikud ettekanded lõpetada hiljemalt kell 11 õhtul.
2

Kuidas venelaste tulekust ääriveeri teatati

04:00, 17. juuni 2017
Tänu ajaloolastele ja tollaste sõjaväelaste ning riigimeeste mälestustele teame, kuidas Eestile esitati ultimaatum ja seejärel kümned tuhanded NSV Liidu sõdurid sisse marssisid ning Eesti ööl vastu 17. juunit 1940. aastal annekteerisid.
19

Kuidas lahvatas landesveeri sõda

04:00, 5. juuni 2017
4. juunil 1919 saatis ülemjuhataja Johan Laidoner 2. ja 3. diviisi ja soomusrongide ülemale ning Läti polgu komandörile käsu: "Andke teada Landeswehri osadele, kui nemad tahavad sõdida enamlastega, siis pööraku ida poole. Põhja pool liini Koiva jõgi kuni Segevoldini ja Uus-Svanenburgini enamlasi ei ole. Sellepärast nõuan, et mingisugused Landeswehri osad põhja poole nimetatud liini ei saaks lastud. Iseäralist tähelepanu juhin Ramotski raudteesõlme ja Ramotski-Svanenburgi raudtee peale." Ramotski on praegu Ieriki lõuna pool Ce-sist (Võnnut). Raudteed seal enam ei ole. Võeti üles 2009. aastal.
2

Kuidas Eesti insenerid lennukeid ehitasid

04:00, 29. mai 2017
Kui sportlennuk ENN tõusis 1934. aastal 29. mai õhtul kella 6 ajal Lasnamäel kaitseväe lennuväljalt õhku, polnud ilm kiita. Ajuti sadas päris tublisti ja puhus vinge tuul. Ministrid ja kõrgemad sõjaväelased olid kohal, sest tollaseid ajalehti tsiteerides oli ENN esimene lennuk, mis ehitati Eestis algusest lõpuni siinsete inseneride kavandite järgi.
0

Kuidas poolakad Eesti majandust turgutasid

04:00, 26. mai 2017
"Poolast mäetööliste sissetoomiseks on antud luba aktsiaühingule Eesti Kiviõli. Tarvidus uute tööliste järele tuleb sellest, et ligemal ajal hakkab täielikult tööle uus õlivabrik ning põlevkivitoodang peab tõusma ligemale kolmekordseks.
3

Kuidas kõlas Savisaare kuulsaim lause

04:00, 15. mai 2017
"Ma kordan: Toompead rünnatakse!" on lause, mis seisab tänaseni helifailina internetis. Toonane peaminister Edgar Savisaar alustas raadioeetris üleskutset uuendusmeelsetele eestlastele tõtata Toompeale appi kaitsma sissepiiratud valitsust ja rahvaesindajaid suhteliselt rahulikult, kuid mida edasi, seda rohkem kippus hääl värisema.
21

Kuidas hotellis dollarivabrik käima pandi

04:00, 13. mai 2017
"Soome kodanik Martti H. teatas politseile, et kelmid petnud temalt kopeerimise ettekäändel välja 2450 dollarit, s.o ligi miljon Eesti senti. Lugu juhtunud Peterburi võõrastemajas Tallinnas," kirjutab nädalaleht Esmaspäev 1931. aasta mais.
2

Kuidas koobalt kurjategijad sõdima sundis

04:00, 8. mai 2017
8. mai 1993. Ilus kevadõhtu. Neste tankla Järvel pakkus 24/7 kütust, kohvikus pirukaid ja muud suupärast. Allilmal meeldis seal koos istuda.
1

Kuidas Looming vaeva ja valuga ilmuma hakkas

04:00, 27. aprill 2017
26. aprillil 1923 kirjutas Postimees, et kevade tulek on väga jonnakas. "Õieti öelda kevadepäevaseid ilmu seni pole olnudki, üleeile alganud lume- ja lörtsisadu kestis eile. Öökülmad on kohati rukkipõlde rikkunud." 30. aprillil märkis ajaleht, et traditsioonilise akadeemilise pidupäeva, 1. mai, puhul on akadeemilised kodanikud endale eestipäraseid nimesid võtnud. Teiste seas Michelson, Friedebert – uus nimi Tuglas, kirjanik.
2

Kuidas tänavune suvi kehvavõitu tuleb

04:00, 26. aprill 2017
Vähemasti vanarahva meelest. Nende olulisemad suveilma ennustamise päevad said just läbi – jüripäev ja eilne markusepäev, mis üllatas Haaberstis hommikul kella kuue ajal ärganud inimesi paksu valge lumega.
4

Kuidas seitse kindralit Narva peole sõitis

04:00, 24. aprill 2017
"1. Eesti polgu, praeguse 1. jalaväerügemendi 20. aastapäev on ühtlasi Eesti rahvusväeosade loomise aastapäev," kirjutab laupäeval, 24. aprillil 1937. aastal Uudisleht.
2

Kuidas peaminister laevadel vastas käis

04:00, 22. aprill 2017
Talvel vastu 1940. aastat purunesid Eestis külmarekordid. Harilikust madalam temperatuur püsis aprilli lõpuni ja kevadel oli selge: viljapuuaiad on hävinud.
0

Kuidas saadikuproua kohvriga pihta sai

04:00, 20. aprill 2017
1938. aastal olid lihavõttepühad mõneti vastuolulisel kombel mitte maantee-, vaid raudteeõnnetuste hõngu. "Pühaderongid jooksid rööpaist välja!" said ajalehed pealkirjastada.
0

Kuidas maipühal Eesti lippe lõhki käristati

04:00, 17. aprill 2017
Ajalehepäistes oli 100 aastat tagasi kesknädala, 19. aprilli kõrvale sulgudesse märgitud 2. mai.
2

Kuidas Sassi-Jaani talu tules hävis

04:00, 10. aprill 2017
Teisipäev, 10. aprillil 1984. aastal oli soe päev. Nii soe, et toonane +17 kraadi püsib ilmarekordite tabelis.
0

Kuidas admiral Pitka kodumaale jõudis

04:00, 3. aprill 2017
"Eile hommikuse Riia kiirrongiga jõudis Tallinna peale kuueaastast Eestist äraolekut admiral Juhan (Johan) Pitka. Ta tuli Kanadast kodumaale külastama oma sugulasi ja tuttavaid ning vaatama siinseid olusid. Kuna admiral Pitka tulek aegsasti Eestis teatavaks oli saanud, siis korraldas kaitseliit koos seltskondlike organisatsioonidega temale siin piduliku vastuvõtu, mis Tallinna jaamas kujunes rahva meeleavalduseks," kirjutab Kaja 4. aprillil 1930.
1

Kuidas keelati õpilastele vitsa anda

04:00, 27. märts 2017
90 aastat tagasi märtsis arutati kogu Eestis hariduse üle. Harjumaa koolivalitsus palus ministeeriumilt selgitust, kuidas tõlgendada äsjast avalike algkoolide seadust: "Koolis võivad tarvitusel olla ainult pedagoogiliselt lubatavad karistusviisid. Kehalik karistus on keelatud."
2

Kuidas jäätunud Soome laht lennuliiklust edendas

04:00, 20. märts 2017
"Tallinn on jääpuuris. Ehkki Soomega veel nädalas paar korda laevaühendust peetakse, ei poolda reisijad seda mitte, sest merel tuleb viibida vähemalt 12 tundi ja laev sõidab Hangosse. Lennuk aga viib kolmveerand tunniga Helsingi," kirjutab nädalaleht Esmaspäev 18. märtsil 1929.
1

Kuidas suudlus Ameerika onule kalliks läks

04:00, 18. märts 2017
Kevadtalvine kohtuprotsess 1933. aastal tegi ajakirjanikele rõõmu oma naljakuse poolest. Nimelt t­uli 27aastane Rudolf P. USAst Eestisse sugulasi külastama ja läks koos õemehe ja tuttava härraga linna lõbutsema. Nad istusid kõrtsis Must Kass kella neljani hommikul ja lasid kelneril ennast purjuspäi petta – arve tuli üüratu. Ligi 1000 krooni, 200 dollarit.
0

Kuidas USA president eestlasi innustas

04:00, 13. märts 2017
"Ameerika vaba rahvas austab ja innustab neid, kes oma vabaduse eest võitlevad," ütles USA president (1929–1933) Herbert Hoover esmaspäeva, 14. märtsi hommikul 1938. aastal Tallinnas. Eesti pealinna jõudis ta kell 8.23 Riiast, kuhu Päts oli talle vastu saatnud salongvaguni. Balti jaam oli ehitud Eesti ja USA riigilippudega, presidenti ootas tohutu rahvamass ja muidugi hulk ajakirjanikke ja filmikroonika mehi.
0

Kuidas valiti kõige esimene Eesti miss

04:00, 6. märts 2017
Eesti teadaolevalt esimese iluduskuninganna valimise kirjutab ajalukku inglane William Blake, kes 1787. aastal käis jahipeol krahv Manteuffeli juures Saare mõisas (rüütlimõis Vana-Tartumaal, mis Manteuffelite omaks sai küll paar aastakümmet hiljem).
1

Kuidas lahvatas ülemaaline fosforiidisõda

04:00, 25. veebruar 2017
Läinud sajandi 70. aastatest saati olid Moskva võimud vaadanud igatseval pilgul Eesti fosforiidilademete poole. Asjaks läks 80. aastatel. Algul teadsid siinmail kaevandamiskavast suhteliselt vähesed. Ulatuslikumalt jõudis fosforiidikava rahva ette aga täna 30 aastat tagasi, kui ETVs läks eetrisse intervjuu üleliidulise väetisetööstuse ministeeriumi tippjuhi Juri Jampoliga.
6

Kuidas mees kaks korda lennukit kaaperdas

04:00, 20. veebruar 2017
Eesti kohtus Tamerlan Musajeviga, kui 20. veebruari hommikul 1993. aastal maandus Tallinna lennuväljal Aerofloti Tu-134. Musajev oli tulnud Aserbaidžaanist Venemaale, väidetavalt sõjaväkke mineku eest pakku. Nüüd oli ta koos abikaasa ja nende seitsmekuuse tütrega istunud Tjumenist Peterburi minevale lennukile, tõusis enne Neevalinnas maandumist vahekäigus püsti, kaks granaati käes, ja nõudis: "Nüüd lendame USAsse."
1

Kuidas näitleja Soomest raha tõi

04:00, 13. veebruar 2017
1919. aasta veebruaris trükiti Soomes iseseisva Eesti esimesed rahatähed. Näitleja Aleksander Teetsov värvati Helsingis rahakulleriks. Kuigi ta pidi jäälõhkuja Väinämöineni (hiljem Suur Tõll) pardale astuma ilma igasuguse kaitseta, tuli õnneks välja, et rühm Eesti sõdureid oli samuti koduteel. Neist said näitleja ja tema kohvrites peituvate rahapakkide valvajad.
2

Kuidas levisid jutud Rootsi kullast

04:00, 6. veebruar 2017
Esimese vabariigi ajal ei jätnud ükski Eesti ajaleht naljalt kirjutamata Rootsi kullast, mida olevat mitmele poole peidetud. Professor Eisen rääkis ajalehele Vaba Maa, et siin olevat üle 40 sellise koha.
0

Kuidas Narva uued tänavanimed sai

04:00, 28. jaanuar 2017
Tsaarivalitsuse ajal olid Narva tänavail enamasti venepärased nimed. Kui Saksa väed Narva jõudsid, siis ristiti need osalt ümber. Teisisõnu: suur segadus valitses Eesti vabariigi tulles 1920. aastal. Võimud tegid koolimehele ja kirjanikule August Tõnuristile ülesandeks tänavate ristiisaks hakata. Ta käiski kohusetundlikult kõik sadakond kilomeetrit toonaseid tänavaid läbi ja pani neile eestipärased nimed.
5

Kuidas Soome eestlased NSV Liidule välja andis

04:00, 23. jaanuar 2017
"Täna antakse välja eestlased. Väljaantavad saadetakse neljapäeva õhtul Helsingist teele hariliku Leningradi rongiga, millele haagitakse külge vangivagun. Täna hommikul antakse eestlased Vainikkalas NSV Liidu võimudele üle," kirjutab Stockholms-Tidningen Eestlastele reedel, 23. jaanuaril 1948.
19

Kuidas statistika hulga naisi meheta jättis

04:00, 16. jaanuar 2017
Tallinna Post uuris 1938. aasta jaanuaris statistikat, et teha kindlaks, kus on naiste valik nii suur, et kurameerimisrindel vähegi agaratel meestel on võimatu üksikuks jääda: "Vanapoistele kõige ihaldatumaks linnaks peaks olema Tallinn, kus arvud näitavad, et 64 740 mehe kohta elab 81 858 naist. Peaaegu sarnane olukord on Pärnus, kus statistiliste andmete järele tuleb 9246 mehe kohta 12 166 naist. Võrdlemisi suur naiste ülekaal on ka Tartus. Mehi elutseb seal 26 020 ja naisi 34 116," kirjutab ajaleht.
5

Kuidas meri Pärnu ja Haapsalu uputas

04:00, 9. jaanuar 2017
Pealkiri on pooltõde – suur osa nii Pärnust kui ka Haapsalust jäi uputusest ja tuulest terveks, kui Eestit rünnanud kauni nimega jaanuaritorm Gudrun (Kihnu saarel oli tuule kiirus iiliti 38 m/sek) tõi 2005. aastal veetaseme järsu tõusu ööl vastu 9. jaanuari. Pärnus mõõdeti 295 cm üle Kroonlinna nulli või teisiti öeldes 274 sentimeetrit üle tavalise veetaseme.
0

Päevatoimetaja

Teet Teder
Telefon 51993733
teet.teder@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis